1.
Mamano meli meina ma baIsraeli bavule na Yakobo ku Misri, muntu na muntu na kyage kikanga:
1.
Voici les noms des Israélites qui entrèrent en Egypte avec Jacob; ils y vinrent chacun avec sa famille:
1.
Mamano meli meina ma baIsraeli bavule na Yakobo ku Misri, muntu na muntu na kyage kikanga:
2.
Rubeni, Simeoni, Lawi, Yuda,
2.
Ruben, Siméon, Lévi et Juda,
2.
Rubeni, Simeoni, Lawi, Yuda,
3.
Isakari, Zebuluni, Benjamina,
3.
Issachar, Zabulon et Benjamin,
3.
Isakari, Zebuluni, Benjamina,
4.
Dani, Nafutali, Gadi nu Aseri.
4.
Dan et Nephtali, Gad et Asher.
4.
Dani, Nafutali, Gadi nu Aseri.
5.
Maganzo ma bansania ba kikanga kya Yakobo mabezaga makumi mutubakamo. Yosefu abezaga mu Misri kalazi.
5.
Les descendants de Jacob étaient, en tout, 70 personnes. Joseph, lui, était déjà en Egypte.
5.
Maganzo ma bansania ba kikanga kya Yakobo mabezaga makumi mutubakamo. Yosefu abezaga mu Misri kalazi.
6.
Yosefu akule, nu mibuto zage zinsania nu bansania ba kibuti kyabo bakule.
6.
Puis Joseph mourut, ainsi que tous ses frères et toute cette génération.
6.
Yosefu akule, nu mibuto zage zinsania nu bansania ba kibuti kyabo bakule.
7.
BaIsraeli babutile bana beingi, nu bitide nunse, nu babede na magala. Beizazizie kisi kya Misri.
7.
Les Israélites furent féconds et se multiplièrent, ils devinrent de plus en plus nombreux et puissants, au point que le pays en fut rempli.
7.
BaIsraeli babutile bana beingi, nu bitide nunse, nu babede na magala. Beizazizie kisi kya Misri.
8.
Kwabede ungo mukota utamenyine Yosefu.
8.
Un nouveau roi vint au pouvoir en Egypte, qui n’avait pas connu Joseph.
8.
Kwabede ungo mukota utamenyine Yosefu.
9.
Abwide bantu bage bunee: “Tamukumona, baIsraeli beli beingi nu beiya magala kututinga.
9.
Il dit à son peuple: « Voici que le peuple des Israélites est devenu plus nombreux et plus puissant que nous.
9.
Abwide bantu bage bunee: “Tamukumona, baIsraeli beli beingi nu beiya magala kututinga.
10.
Tubakitile na menge buno tabitile lingo, kubuno ku nkungu zinavwa bita banagomia na beiti beitu, kwitana n’iswe nu kutuka mu kisi kyeitu.”
10.
Allons, prenons de sages mesures pour l’empêcher de s’accroître, sinon, en cas de guerre, il grossirait le nombre de nos adversaires. Il combattrait contre nous pour, ensuite, sortir du pays. »
10.
Tubakitile na menge buno tabitile lingo, kubuno ku nkungu zinavwa bita banagomia na beiti beitu, kwitana n’iswe nu kutuka mu kisi kyeitu.”
11.
Ububo babikile bemanizi ba mukota kubababazia na mizigo nu mulimo mubibu nunse. BaIsraeli bobakide Farao miino za bigenge, u Pitomu nu Ramesesi.
11.
On imposa donc à Israël des chefs de corvée pour lui rendre la vie dure par les travaux qu’ils exigeraient. C’est ainsi qu’il bâtit pour Pharaon les villes-entrepôts de Pitom et de Ramsès.
11.
Ububo babikile bemanizi ba mukota kubababazia na mizigo nu mulimo mubibu nunse. BaIsraeli bobakide Farao miino za bigenge, u Pitomu nu Ramesesi.
12.
Tondo gabatalikide mbabazio za baIsraeli, bitide nunse, nu bagandilegandile, nu baMisri babakule boba gabamonine ku bwingi bwa baIsraeli.
12.
Mais plus on lui rendait la vie dure, plus il croissait en nombre et surabondait, ce qui fit redouter les Israélites.
12.
Tondo gabatalikide mbabazio za baIsraeli, bitide nunse, nu bagandilegandile, nu baMisri babakule boba gabamonine ku bwingi bwa baIsraeli.
13.
BaMisri basungizie baIsraeli na mulimo mukali nunse,
13.
Les Egyptiens contraignirent les Israélites au travail
13.
BaMisri basungizie baIsraeli na mulimo mukali nunse,
14.
nu babababazizie na bukobe bukali. BaIsraeli bakitilaga baMisri na milimo za kututa mabiliki nu kobaka numba, nu za masoa, nu za nkita insania za bukobe bukali. BaMisri tababezaga na kyombo ku baIsraeli aba kakeke.
14.
et leur rendirent la vie amère par de durs travaux: préparation de l’argile, moulage des briques, divers travaux des champs, toutes sortes de travaux auxquels ils les contraignirent.
14.
nu babababazizie na bukobe bukali. BaIsraeli bakitilaga baMisri na milimo za kututa mabiliki nu kobaka numba, nu za masoa, nu za nkita insania za bukobe bukali. BaMisri tababezaga na kyombo ku baIsraeli aba kakeke.
15.
Mukota wa Misri atendenne na babo basana ba baEbrania. Izina lya mutangi lyabezaga Sifura, nu lya ungo lyabezaga Puha.
15.
Le roi d’Egypte dit aux accoucheuses des femmes des Hébreux, dont l’une s’appelait Shiphra et l’autre Pua:
15.
Mukota wa Misri atendenne na babo basana ba baEbrania. Izina lya mutangi lyabezaga Sifura, nu lya ungo lyabezaga Puha.
16.
Mukota ababwide bunee: “Nkungu zimukubutia bakikulu ba baEbrania nu mwamona buno babuta mwana wamulume, nti mwamwita, tondo ndi babuta mukinga nti mwamusiga buno alame.”
16.
« Quand vous accoucherez les femmes des Hébreux, regardez les deux pierres. Si c’est un fils, faites-le mourir, si c’est une fille, laissez-la vivre. »
16.
Mukota ababwide bunee: “Nkungu zimukubutia bakikulu ba baEbrania nu mwamona buno babuta mwana wamulume, nti mwamwita, tondo ndi babuta mukinga nti mwamusiga buno alame.”
17.
Tondo basana bakule Kalaga boba nu tabakitile anga bwababwide mukota wa Misri. Basigile bana bamulume.
17.
Mais les accoucheuses craignirent Dieu, elles ne firent pas ce que leur avait dit le roi d’Egypte et laissèrent vivre les garçons.
17.
Tondo basana bakule Kalaga boba nu tabakitile anga bwababwide mukota wa Misri. Basigile bana bamulume.
18.
Ububo mukota wa Misri amanine basana nu ababuzizie bunee: “Kubuni mwakitile bubuno? Kubuni mwasigile bana bamulume?”
18.
Le roi d’Egypte les appela et leur dit: « Pourquoi avez-vous agi de la sorte et laissé vivre les garçons? »
18.
Ububo mukota wa Misri amanine basana nu ababuzizie bunee: “Kubuni mwakitile bubuno? Kubuni mwasigile bana bamulume?”
19.
Basana bakwide Farao bunee: “Kubuno bakikulu ba baIsraeli tabeli anga bakikulu ba baMisri, kubuno beli na magala kubatinga. Bakubika gansi nti basana tabebasa.”
19.
Elles répondirent à Pharaon: « Les femmes des Hébreux ne sont pas comme les Egyptiennes, elles sont vigoureuses. Avant que l’accoucheuse n’arrive auprès d’elles, elles se sont délivrées. »
19.
Basana bakwide Farao bunee: “Kubuno bakikulu ba baIsraeli tabeli anga bakikulu ba baMisri, kubuno beli na magala kubatinga. Bakubika gansi nti basana tabebasa.”
20.
Kalaga akitide basana mponga, nu baIsraeli bitide nunse, nu babede beingi lingo.
20.
Dieu favorisa les accoucheuses; quant au peuple, il devint très nombreux et très puissant.
20.
Kalaga akitide basana mponga, nu baIsraeli bitide nunse, nu babede beingi lingo.
21.
Kalaga akwilide basana kyombo nu bo babede na babo bana bobenyene, kubuno bakule Kalaga boba.
21.
Comme les accoucheuses avaient craint Dieu, il leur accorda une postérité.
21.
Kalaga akwilide basana kyombo nu bo babede na babo bana bobenyene, kubuno bakule Kalaga boba.
22.
Nkungu zezo Farao akakizizie bantu bage bansania bunee: “Mwana wamulume wabutagwe, nti mwamwisa mu luuzi, nu mwana wa mukazi nti mwamusiga.”
22.
Pharaon donna alors cet ordre à tout son peuple: « Tout fils qui naîtra, jetez-le au Fleuve, mais laissez vivre toute fille. »
22.
Nkungu zezo Farao akakizizie bantu bage bansania bunee: “Mwana wamulume wabutagwe, nti mwamwisa mu luuzi, nu mwana wa mukazi nti mwamusiga.”

