Exode / Kutuka 12

1. Yehowa abwide Musa nu Haruni gababezaga mu Misri bunee:
1. Yahvé dit à Moïse et à Aaron au pays d’Egypte:
1. Yehowa abwide Musa nu Haruni gababezaga mu Misri bunee:
2. “Mwezi wono wabe kumuli mwezi mutangi, u mwezi wakulinga mwaka weinyu.
2. « Ce mois sera pour vous en tête des autres mois, il sera pour vous le premier mois de l’année.
2. “Mwezi wono wabe kumuli mwezi mutangi, u mwezi wakulinga mwaka weinyu.
3. Mutende ku kilongo kinsania kya baIsraeli buno busi bw’ikumi bwa mwezi wono batole kyana kya mukoko, na muntu na muntu anga buli kikanga kyage.
3. Parlez à toute la communauté d’Israël et dites-lui: Le dix de ce mois, que chacun prenne une tête de petit bétail par famille, une tête de petit bétail par maison.
3. Mutende ku kilongo kinsania kya baIsraeli buno busi bw’ikumi bwa mwezi wono batole kyana kya mukoko, na muntu na muntu anga buli kikanga kyage.
4. Ndi kikanga kili kikeke nu takinalia kyana kinsania kya mukoko, muntu uli bwigi na munyage nti batole kyana anga buli iganzo lya bantu mu numba zabo. Baganze na muntu na muntu anga bwakulia ku kitondo kya kyana kya mukoko.
4. Si la maison est trop peu nombreuse pour une tête de petit bétail, on s’associera avec son voisin le plus proche de la maison, selon le nombre des personnes. Vous choisirez la tête de petit bétail selon ce que chacun peut manger.
4. Ndi kikanga kili kikeke nu takinalia kyana kinsania kya mukoko, muntu uli bwigi na munyage nti batole kyana anga buli iganzo lya bantu mu numba zabo. Baganze na muntu na muntu anga bwakulia ku kitondo kya kyana kya mukoko.
5. Kyana kya mukoko kyabe geteli kabalibango, mulume wa mwaka umozi tugu, mwakitikye mu lusumba lwa mikoko aba lwa mpene.
5. La tête de petit bétail sera un mâle sans tare, âgé d’un an. Vous la choisirez parmi les moutons ou les chèvres.
5. Kyana kya mukoko kyabe geteli kabalibango, mulume wa mwaka umozi tugu, mwakitikye mu lusumba lwa mikoko aba lwa mpene.
6. Mwakilange aaba nu busi bw’ikumi nu binazi bwa mwezi wono, nu musanganano unsania wa baIsraeli wakisese mwigolo.
6. Vous la garderez jusqu’au quatorzième jour de ce mois, et toute l’assemblée de la communauté d’Israël l’égorgera au crépuscule.
6. Mwakilange aaba nu busi bw’ikumi nu binazi bwa mwezi wono, nu musanganano unsania wa baIsraeli wakisese mwigolo.
7. Batole ku mikila za kyana kya mukoko nu kuzitila ku miima ibili za mwingilo wa numba nu ga kitiko kya gantata ga lwibi lwa numba mubakilie.
7. On prendra de son sang et on en mettra sur les deux montants et le linteau des maisons où on le mangera.
7. Batole ku mikila za kyana kya mukoko nu kuzitila ku miima ibili za mwingilo wa numba nu ga kitiko kya gantata ga lwibi lwa numba mubakilie.
8. Mu kindi kikyo balie misuna zokibwa ga keiya gamozi na kampampa katagaga nu bitogo bili lubaba anga nsyogo.
8. Cette nuit-là, on mangera la chair rôtie au feu; on la mangera avec des azymes et des herbes amères.
8. Mu kindi kikyo balie misuna zokibwa ga keiya gamozi na kampampa katagaga nu bitogo bili lubaba anga nsyogo.
9. Tamukilie kibisi aba kuyikwa na mazi, tugu kyokibwa ga keiya, nu itoe lyakyo gamozi na magulu nu binsania byakyo.
9. N’en mangez rien cru ni bouilli dans l’eau, mais rôti au feu, avec la tête, les pattes et les tripes.
9. Tamukilie kibisi aba kuyikwa na mazi, tugu kyokibwa ga keiya, nu itoe lyakyo gamozi na magulu nu binsania byakyo.
10. Tamusige kampa kukyo aaba nu nindunindu, tondo kikyo kyasigala aaba nu nindunindu mwakigisie na keiya.
10. Vous n’en réserverez rien jusqu’au lendemain. Ce qui en resterait le lendemain, vous le brûlerez au feu.
10. Tamusige kampa kukyo aaba nu nindunindu, tondo kikyo kyasigala aaba nu nindunindu mwakigisie na keiya.
11. Bubuno bumwakilie, nu bibunda byeinyu byakandwa na nsulu, nu bisalapata byeinu ku magulu meinyu, nu misumbo zeinyu ku maboko. Mwakilie lubilo; kili isuluko lya Yehowa.
11. C’est ainsi que vous la mangerez: vos reins ceints, vos sandales aux pieds et votre bâton en hand. Vous la mangerez en toute hâte, c’est une pâque pour Yahvé.
11. Bubuno bumwakilie, nu bibunda byeinyu byakandwa na nsulu, nu bisalapata byeinu ku magulu meinyu, nu misumbo zeinyu ku maboko. Mwakilie lubilo; kili isuluko lya Yehowa.
12. Mu kindi kikyo natinge mu Misri nu nkwita nkula za bantu nu za nyama, nu nkusungia tulaga tunsania twa Misri; nne nili Yehowa.
12. Cette nuit-là je parcourrai l’Egypte et je frapperai tous les premiers-nés dans le pays d’Egypte, tant hommes que bêtes, et de tous les dieux d’Egypte, je ferai justice, moi Yahvé.
12. Mu kindi kikyo natinge mu Misri nu nkwita nkula za bantu nu za nyama, nu nkusungia tulaga tunsania twa Misri; nne nili Yehowa.
13. Mikila zabe kumuli kakengelezio ku nibi za numba mumwikalaga; nu nne tondo, kungwa namona ku mikila nti namusuluke, nu nsyamusungie ganasungie Misri.
13. Le sang sera pour vous un signe sur les maisons où vous vous tenez. En voyant ce signe, je passerai outre et vous échapperez au fléau destructeur lorsque je frapperai le pays d’Egypte.
13. Mikila zabe kumuli kakengelezio ku nibi za numba mumwikalaga; nu nne tondo, kungwa namona ku mikila nti namusuluke, nu nsyamusungie ganasungie Misri.
14. Busi bubo bwabe kumuli busi bwa kukengelaga buni bunakitide baMisri. Bwabe kumuli kisagulo kya Yehowa ku bibuti byeinu binsania ku milyalya.
14. Ce jour-là, vous en ferez mémoire et vous le fêterez comme une fête pour Yahvé, dans vos générations vous la fêterez, c’est un décret perpétuel.
14. Busi bubo bwabe kumuli busi bwa kukengelaga buni bunakitide baMisri. Bwabe kumuli kisagulo kya Yehowa ku bibuti byeinu binsania ku milyalya.
15. Bindi mutubakamo mwalie tumpampa tutagaga. Busi butangi nti mwatikye mugago mu numba zeinyu, nu wozo walie kampampa kagaga kutukila busi butangi aaba nu busi bwa mutubakamo, nti atikibwe ku bantu bane u baIsraeli.
15. « Pendant sept jours, vous mangerez des azymes. Dès le premier jour vous ferez disparaître le levain de vos maisons car quiconque, du premier au septième jour, mangera du pain levé, celui-là sera retranché d’Israël.
15. Bindi mutubakamo mwalie tumpampa tutagaga. Busi butangi nti mwatikye mugago mu numba zeinyu, nu wozo walie kampampa kagaga kutukila busi butangi aaba nu busi bwa mutubakamo, nti atikibwe ku bantu bane u baIsraeli.
16. Busi butangi nti mwabe na musanganano wasililila, nu lingo ku busi bwa mutubakamo mwabe n’ungo musanganano wasililila. Tamukite mulimo wa lukita lunsania mubo tondo kulongeka idia lya muntu na muntu, bubo u bumwakite.
16. Le premier jour vous aurez une sainte assemblée, et le septième jour, une sainte assemblée. On n’y fera aucun ouvrage, vous préparerez seulement ce que chacun doit manger.
16. Busi butangi nti mwabe na musanganano wasililila, nu lingo ku busi bwa mutubakamo mwabe n’ungo musanganano wasililila. Tamukite mulimo wa lukita lunsania mubo tondo kulongeka idia lya muntu na muntu, bubo u bumwakite.
17. Mulange kisagulo kikino kubuno mu buno busi natikizye mayombo meinyu mu kisi kya Misri. Mulange busi buno ku bibuti byeinu na mulembe wa milyalya.
17. Vous observerez la fête des Azymes, car c’est en ce jour-là que j’ai fait sortir vos armées du pays d’Egypte. Vous observerez ce jour-là dans vos générations, c’est un décret perpétuel.
17. Mulange kisagulo kikino kubuno mu buno busi natikizye mayombo meinyu mu kisi kya Misri. Mulange busi buno ku bibuti byeinu na mulembe wa milyalya.
18. Kutukila kindi ky’ikumi nu binazi aaba nu ku kindi kya makumi mabili nu kimozi mwalie tumpampa tutagaga.
18. Le premier mois, le soir du quatorzième jour, vous mangerez des azymes jusqu’au soir du vingt et unième jour.
18. Kutukila kindi ky’ikumi nu binazi aaba nu ku kindi kya makumi mabili nu kimozi mwalie tumpampa tutagaga.
19. Ku bindi bibyo mutubakamo tamube na mugago mu numba zeinyu. Ndi muntu unsania alia kyagaga, wozo muntu nti atukibwa mu kilongo kya baIsraeli, ndi eli mugeni aba ndi abutwa mu kisi kyeinyu.
19. Pendant sept jours il ne se trouvera pas de levain dans vos maisons, car quiconque mangera du pain levé sera retranché de la communauté d’Israël, qu’il soit étranger ou né dans le pays.
19. Ku bindi bibyo mutubakamo tamube na mugago mu numba zeinyu. Ndi muntu unsania alia kyagaga, wozo muntu nti atukibwa mu kilongo kya baIsraeli, ndi eli mugeni aba ndi abutwa mu kisi kyeinyu.
20. Tamulie kyampa kyagaga mu bindi bibyo. Kunsania kumwikale tamulie kyagaga.”
20. Vous ne mangerez pas de pain levé, en tout lieu où vous habiterez vous mangerez des azymes. »
20. Tamulie kyampa kyagaga mu bindi bibyo. Kunsania kumwikale tamulie kyagaga.”
21. Musa amanine bakulu ba baIsraeli nu ababwide bunee: “Endazi musombole byana bya mikoko ku bikanga byeinyu, mubisese kisansa ky’isuluko.
21. Moïse convoqua tous les anciens d’Israël et leur dit: « Allez vous procurer du petit bétail pour vos familles et immolez la pâque.
21. Musa amanine bakulu ba baIsraeli nu ababwide bunee: “Endazi musombole byana bya mikoko ku bikanga byeinyu, mubisese kisansa ky’isuluko.
22. Mutole lutabi lwa hisopo, nu kulubika mu mikila zili mu lupepe nu kuzitila ku kitiko kya gantata ga lwibi nu ku miima ibili zalo. Takubase muntu umozi kumbuga kwa numba zage aaba nu nindunindu.
22. Puis vous prendrez un bouquet d’hysope, vous le tremperez dans le sang qui est dans le bassin et vous toucherez le linteau et les deux montants avec le sang qui est dans le bassin. Quant à vous, que personne ne franchisse la porte de sa maison jusqu’au matin.
22. Mutole lutabi lwa hisopo, nu kulubika mu mikila zili mu lupepe nu kuzitila ku kitiko kya gantata ga lwibi nu ku miima ibili zalo. Takubase muntu umozi kumbuga kwa numba zage aaba nu nindunindu.
23. Kubuno gakutinga Yehowa kusungia baMisri nu kumona ku mikila ku kitiko kya gantata nu ku miima za lwibi lulo, nti ntazige mwiti kwingila mu zizo numba zeinyu nu kumwita.
23. Lorsque Yahvé traversera l’Egypte pour la frapper, il verra le sang sur le linteau et sur les deux montants, il passera au-delà de cette porte et ne laissera pas l’Exterminateur pénétrer dans vos maisons pour frapper.
23. Kubuno gakutinga Yehowa kusungia baMisri nu kumona ku mikila ku kitiko kya gantata nu ku miima za lwibi lulo, nti ntazige mwiti kwingila mu zizo numba zeinyu nu kumwita.
24. Kitondo kikino kibe kumuli mulembe wa milyalya, kumuli nu ku bibuti byeinu binsania.
24. Vous observerez cette disposition comme un décret pour toi et tes fils, à perpétuité.
24. Kitondo kikino kibe kumuli mulembe wa milyalya, kumuli nu ku bibuti byeinu binsania.
25. Gabe muse mwingila mu kisi kyamukasa Yehowa anga bwamulagile, mulange kisagulo kikino.
25. Quand vous serez entrés dans la terre que Yahvé vous donnera comme il l’a dit, vous observerez ce rite.
25. Gabe muse mwingila mu kisi kyamukasa Yehowa anga bwamulagile, mulange kisagulo kikino.
26. Gakamubuzia bana beinyu bunee: ‘Bwisulilwa bukizi bwa kisagulo kikino?’
26. Et quand vos fils vous diront: Que signifie pour vous ce rite?
26. Gakamubuzia bana beinyu bunee: ‘Bwisulilwa bukizi bwa kisagulo kikino?’
27. Nti mwabatende bunee: ‘Kili kisansa ky’isuluko lya Yehowa wasulukile numba za baIsraeli mu kisi kya Misri, geitile baMisri nu konia numba zeitu.”’ Nu bantu bakumbile mazu nu bakumbaminne Kalaga.
27. Vous leur direz: C’est le sacrifice de la Pâque pour Yahvé qui a passé au-delà des maisons des Israélites en Egypte, lorsqu’il frappait l’Egypte, mais épargnait nos maisons. » Le peuple alors s’agenouilla et se prosterna.
27. Nti mwabatende bunee: ‘Kili kisansa ky’isuluko lya Yehowa wasulukile numba za baIsraeli mu kisi kya Misri, geitile baMisri nu konia numba zeitu.”’ Nu bantu bakumbile mazu nu bakumbaminne Kalaga.
28. BaIsraeli bakitile anga bwakakizizie Yehowa ku Musa nu Haruni.
28. Les Israélites s’en allèrent et firent ce que Yahvé avait ordonné à Moïse et à Aaron.
28. BaIsraeli bakitile anga bwakakizizie Yehowa ku Musa nu Haruni.
29. Ku nkungu za mutuba mu kindi, Yehowa eitile nkula insania za baMisri, kulinga na nkula za Farao wabezaga mwangati aaba nu nkula za mukandwa wabezaga mu kikando, nu nkula insania za bituganwa byabo.
29. Au milieu de la nuit, Yahvé frappa tous les premiers-nés dans le pays d’Egypte, aussi bien le premier-né de Pharaon qui devait s’asseoir sur son trône, que le premier-né du captif dans la prison et tous les premiers-nés du bétail.
29. Ku nkungu za mutuba mu kindi, Yehowa eitile nkula insania za baMisri, kulinga na nkula za Farao wabezaga mwangati aaba nu nkula za mukandwa wabezaga mu kikando, nu nkula insania za bituganwa byabo.
30. Farao nu mitonge zage zinsania nu bantu bage bansania ba baMisri bayukile mu kindi, nu kwabezaga idilo inene nunse kunsania ku Misri, kubuno takwabezaga numba emozi geteli muntu wakule.
30. Pharaon se leva pendant la nuit, ainsi que tous ses serviteurs et tous les Egyptiens, et ce fut en Egypte une grande clameur car il n’y avait pas de maison où il n’y eût un mort.
30. Farao nu mitonge zage zinsania nu bantu bage bansania ba baMisri bayukile mu kindi, nu kwabezaga idilo inene nunse kunsania ku Misri, kubuno takwabezaga numba emozi geteli muntu wakule.
31. Mu kindi Farao amanine Musa nu Haruni, nu abakakizizie bunee: “Emanukazi, tukazi mu kisi kyane, inyuwe nu baIsraeli bansania, mwende kukitila Yehowa anga bumwasegile.
31. Pharaon appela Moïse et Aaron pendant la nuit et leur dit: « Levez-vous et sortez du milieu de mon peuple, vous et les Israélites, et allez servir Yahvé comme vous l’avez demandé.
31. Mu kindi Farao amanine Musa nu Haruni, nu abakakizizie bunee: “Emanukazi, tukazi mu kisi kyane, inyuwe nu baIsraeli bansania, mwende kukitila Yehowa anga bumwasegile.
32. Mwende na lusumba lwa mikoko nu bibombo bya ngombe. Lingo, munkase mponga.”
32. Prenez aussi votre petit et votre gros bétail comme vous l’avez demandé, partez et bénissez-moi, moi aussi. »
32. Mwende na lusumba lwa mikoko nu bibombo bya ngombe. Lingo, munkase mponga.”
33. BaMisri basindikile baIsraeli buno batuke mu kisi lubilo, kubuno bakengede bunee: “Iswe bansania tuli bakuzi.”
33. Les Egyptiens pressèrent le peuple en se hâtant de le faire partir du pays car, disaient-ils: « Nous allons tous mourir. »
33. BaMisri basindikile baIsraeli buno batuke mu kisi lubilo, kubuno bakengede bunee: “Iswe bansania tuli bakuzi.”
34. BaIsraeli batolile bugali bwabo bwa ngano butegaga, nu babwekile ga bituli byabo mu mpepe zabo za kupota zagondilwe na nsulu.
34. Le peuple emporta sa pâte avant qu’elle n’eût levé, ses huches serrées dans les manteaux, sur les épaules.
34. BaIsraeli batolile bugali bwabo bwa ngano butegaga, nu babwekile ga bituli byabo mu mpepe zabo za kupota zagondilwe na nsulu.
35. BaIsraeli bakitile anga bwabakakizizie Musa. Basegile ku baMisri bikagi bya feza nu bikagi bya olo nu nsulu.
35. Les Israélites firent ce qu’avait dit Moïse et demandèrent aux Egyptiens des objets d’argent, des objets d’or et des vêtements.
35. BaIsraeli bakitile anga bwabakakizizie Musa. Basegile ku baMisri bikagi bya feza nu bikagi bya olo nu nsulu.
36. Yehowa akitile buno baMisri bakwilide baIsraeli mponga ububo bakasile baIsraeli binsania bibasegile, nu bubo bakatile bikagi bya baMisri.
36. Yahvé fit que le peuple trouvât grâce aux yeux des Egyptiens qui les leur prêtèrent. Ils dépouillèrent ainsi les Egyptiens.
36. Yehowa akitile buno baMisri bakwilide baIsraeli mponga ububo bakasile baIsraeli binsania bibasegile, nu bubo bakatile bikagi bya baMisri.
37. BaIsraeli batukile Ramesesi nu bendile ku Sukoti. Iganzo lyabo lyabezaga bwigi na bamulume tununu mutuba bendaga na magulu, geteli kuganza bakikulu nu bana.
37. Les Israélites partirent de Ramsès en direction de Sukkot au nombre de près de 600.000 hommes de pied — rien que les hommes, sans compter leur famille.
37. BaIsraeli batukile Ramesesi nu bendile ku Sukoti. Iganzo lyabo lyabezaga bwigi na bamulume tununu mutuba bendaga na magulu, geteli kuganza bakikulu nu bana.
38. Bango bantu beingi bendile nabo, nu bendile na lusumba lunene nunse lwa mikoko nu bibombo binene bya ngombe.
38. Une foule mêlée monta avec eux, ainsi que du petit et du gros bétail, formant d’immenses troupeaux.
38. Bango bantu beingi bendile nabo, nu bendile na lusumba lunene nunse lwa mikoko nu bibombo binene bya ngombe.
39. Batukile mu Misri na bugali bwa ngano, nu bakitile tumpampa tutagaga nabo kubuno bugali tabwabezaga na mugago. Bapumbizibwe kutuka lubilo mu Misri nu tabavwamine kwizizia kwikanina idia.
39. Ils firent cuire la pâte qu’ils avaient emportée d’Egypte en galettes non levées, car la pâte n’était pas levée: chassés d’Egypte, ils n’avaient pu s’attarder ni se préparer des provisions de route.
39. Batukile mu Misri na bugali bwa ngano, nu bakitile tumpampa tutagaga nabo kubuno bugali tabwabezaga na mugago. Bapumbizibwe kutuka lubilo mu Misri nu tabavwamine kwizizia kwikanina idia.
40. Kwikala kwa baIsraeli kubeikede mu Misri kwakukile myaka nkama inazi nu makumi masatu.
40. Le séjour des Israélites en Egypte avait duré 430 ans.
40. Kwikala kwa baIsraeli kubeikede mu Misri kwakukile myaka nkama inazi nu makumi masatu.
41. Ku busi bubo kwakukile myaka nkama inazi nu makumi masatu, bubo busi lebelebe, bantu ba Yehowa batukile ku Misri mu mayombo mabo.
41. Le jour même où prenait fin les 430 ans, toutes les armées de Yahvé sortirent du pays d’Egypte.
41. Ku busi bubo kwakukile myaka nkama inazi nu makumi masatu, bubo busi lebelebe, bantu ba Yehowa batukile ku Misri mu mayombo mabo.
42. Yehowa abalangile mu kindi kikyo buno tabakue mu Misri. Ku kabamba kako baIsraeli batunganana kulanga buno busi bube kakengelezio ka Yehowa mu bibuti byabo binsania bikaba.
42. Cette nuit durant laquelle Yahvé a veillé pour les faire sortir d’Egypte doit être pour tous les Israélites une veille pour Yahvé, pour leurs générations.
42. Yehowa abalangile mu kindi kikyo buno tabakue mu Misri. Ku kabamba kako baIsraeli batunganana kulanga buno busi bube kakengelezio ka Yehowa mu bibuti byabo binsania bikaba.
43. Yehowa abwide Musa nu Haruni bunee: “Wono guli mulembe wa Kisagulo ky’Isuluko: mugeni unsania ntalie kukyo nunse.
43. Yahvé dit à Moïse et à Aaron: « Voici le rituel de la pâque: aucun étranger n’en mangera.
43. Yehowa abwide Musa nu Haruni bunee: “Wono guli mulembe wa Kisagulo ky’Isuluko: mugeni unsania ntalie kukyo nunse.
44. Mukiti unsania u mwakunzile kungwa mwamumonesia nti alie kukyo.
44. Mais tout esclave acquis à prix d’argent, quand tu l’auras circoncis, pourra en manger.
44. Mukiti unsania u mwakunzile kungwa mwamumonesia nti alie kukyo.
45. Tondo mugeni aba mukiti wakuligwa lukalilo nti tabalie kukyo.
45. Le résident et le serviteur à gages n’en mangeront pas.
45. Tondo mugeni aba mukiti wakuligwa lukalilo nti tabalie kukyo.
46. Mwatunganana kukilia mu numba emozi, nu kutabasa kumbuga kwa numba nakyo. Nu tamutande makwa makyo.
46. On la mangera dans une seule maison et vous ne ferez sortir de cette maison aucun morceau de viande. Vous n’en briserez aucun os.
46. Mwatunganana kukilia mu numba emozi, nu kutabasa kumbuga kwa numba nakyo. Nu tamutande makwa makyo.
47. Kilongo kinsania kya baIsraeli kyalie.
47. Toute la communauté d’Israël la fera.
47. Kilongo kinsania kya baIsraeli kyalie.
48. Mugeni wikala n’inyuwe nu watunda kulia ku isuluko lya Yehowa, bamulume bage bansania bamonesibwe nu kumbusa mwitabizie akilie nu abe anga babo babutilwe mu kisi, kubuno muntu unsania utamonesibwa ntalie kukyo.
48. Si un étranger en résidence chez toi veut faire la Pâque pour Yahvé, tous les mâles de sa maison devront être circoncis; il sera alors admis à la faire, il sera comme un citoyen du pays; mais aucun incirconcis ne pourra en manger.
48. Mugeni wikala n’inyuwe nu watunda kulia ku isuluko lya Yehowa, bamulume bage bansania bamonesibwe nu kumbusa mwitabizie akilie nu abe anga babo babutilwe mu kisi, kubuno muntu unsania utamonesibwa ntalie kukyo.
49. Milembe zeno zili ku babo babutwa mu bikanga bya baIsraeli nu ku bageni beikalage munkatini mweinyu.”
49. La loi sera la même pour le citoyen et pour l’étranger en résidence parmi vous. »
49. Milembe zeno zili ku babo babutwa mu bikanga bya baIsraeli nu ku bageni beikalage munkatini mweinyu.”
50. BaIsraeli bansania bakitile anga bwabakakizizie Yehowa na Musa nu Haruni.
50. Tous les Israélites firent comme Yahvé l’avait ordonné à Moïse et à Aaron.
50. BaIsraeli bansania bakitile anga bwabakakizizie Yehowa na Musa nu Haruni.
51. Mu bubo busi Yehowa atikizye baIsraeli mu Misri, na muntu na muntu na kyage kikanga
51. Ce jour-là même, Yahvé fit sortir les Israélites du pays d’Egypte, selon leurs armées.
51. Mu bubo busi Yehowa atikizye baIsraeli mu Misri, na muntu na muntu na kyage kikanga
×