Exode / Kutuka 14

1. Yehowa abwide Musa bunee:
1. Yahvé parla à Moïse et lui dit:
1. Yehowa abwide Musa bunee:
2. “Tenda ku baIsraeli buno batimbuke nu kulongeka ido lyabo lwabusio lwa Pi-Hahiroti, gasamba Migidoli nu kitatenge, bwigi na Bali-Sefoni; gago balongeke ido lyabo bwigi na kitatenge.
2. « Dis aux Israélites de rebrousser chemin et de camper devant Pi-Hahirot, entre Migdol et la mer, devant Baal-Cephôn; vous camperez face à ce lieu, au bord de la mer.
2. “Tenda ku baIsraeli buno batimbuke nu kulongeka ido lyabo lwabusio lwa Pi-Hahiroti, gasamba Migidoli nu kitatenge, bwigi na Bali-Sefoni; gago balongeke ido lyabo bwigi na kitatenge.
3. Farao anakengela buno baIsraeli bazangazanga mu kisi kyongo nu beli anga bakandwa mu kalula.
3. Pharaon dira des Israélites: Les voilà qui errent dans le pays, le désert s’est refermé sur eux.
3. Farao anakengela buno baIsraeli bazangazanga mu kisi kyongo nu beli anga bakandwa mu kalula.
4. Nalimbanie mutima wa Farao buno abayange, tondo natanunwe ku kabamba ka Farao nu mayombo mage; nu baMisri bamenye buno nili Yehowa.” Bubo u bwakitile baIsraeli.
4. J’endurcirai le coeur de Pharaon et il se lancera à leur poursuite. Je me glorifierai aux dépens de Pharaon et de toute son armée, et les Egyptiens sauront que je suis Yahvé. » C’est ce qu’ils firent.
4. Nalimbanie mutima wa Farao buno abayange, tondo natanunwe ku kabamba ka Farao nu mayombo mage; nu baMisri bamenye buno nili Yehowa.” Bubo u bwakitile baIsraeli.
5. Mukota wa Misri asambalidwe buno baIsraeli batinine, nu mutima wage nu wa bakiti bage zazangilezangile, nu beibuzizie bunee: “Twakitile kikizi? Twasigile baIsraeli bende nu tabakutukitila lingo mulimo!”
5. Lorsqu’on annonça au roi d’Egypte que le peuple avait fui, le coeur de Pharaon et de ses serviteurs changea à l’égard du peuple. Ils dirent: « Qu’avons-nous fait là, de laisser Israël quitter notre service! »
5. Mukota wa Misri asambalidwe buno baIsraeli batinine, nu mutima wage nu wa bakiti bage zazangilezangile, nu beibuzizie bunee: “Twakitile kikizi? Twasigile baIsraeli bende nu tabakutukitila lingo mulimo!”
6. Nu Farao alongekile tuyanga twage nu endile na mayombo mage mansania.
6. Pharaon fit atteler son char et emmena son armée.
6. Nu Farao alongekile tuyanga twage nu endile na mayombo mage mansania.
7. Endile na tuyanga twage tusoga nunse nkama mutuba, nu tungo tuyanga tunsania twa baMisri na bemanizi ba to bansania.
7. Il prit 600 des meilleurs chars et tous les chars d’Egypte, chacun d’eux monté par des officiers.
7. Endile na tuyanga twage tusoga nunse nkama mutuba, nu tungo tuyanga tunsania twa baMisri na bemanizi ba to bansania.
8. Yehowa alimbanizie mutima wa Farao, u mukota wa Misri, nu ayangile baIsraeli, bendaga na kwikaka.
8. Yahvé endurcit le coeur de Pharaon, le roi d’Egypte, qui se lança à la poursuite des Israélites sortant la main haute.
8. Yehowa alimbanizie mutima wa Farao, u mukota wa Misri, nu ayangile baIsraeli, bendaga na kwikaka.
9. BaMisri, u bendaga ga farasi nu mu tuyanga, bemanizi nu mayombo mansania, bayangile baIsraeli, nu babasangile mu ido lyabo bwigi na kitatenge, bwigi na Pi-Hahiroti lwabusio lwa Bali-Sefoni.
9. Les Egyptiens se lancèrent à leur poursuite et les rejoignirent alors qu’ils campaient au bord de la mer — tous les chevaux de Pharaon, ses chars, ses cavaliers et son armée — près de Pi-Hahirot, devant Baal-Cephôn.
9. BaMisri, u bendaga ga farasi nu mu tuyanga, bemanizi nu mayombo mansania, bayangile baIsraeli, nu babasangile mu ido lyabo bwigi na kitatenge, bwigi na Pi-Hahiroti lwabusio lwa Bali-Sefoni.
10. Nu gabezaga Farao nu bakoloboyo bage bese bavwa, baIsraeli gababamonine ko, bakule boba nunse nu balilile ku Yehowa.
10. Comme Pharaon approchait, les Israélites levèrent les yeux, et voici que les Egyptiens les poursuivaient. Les Israélites eurent grand-peur et crièrent vers Yahvé.
10. Nu gabezaga Farao nu bakoloboyo bage bese bavwa, baIsraeli gababamonine ko, bakule boba nunse nu balilile ku Yehowa.
11. Babwide Musa bunee: “Ndi watubasizie gano kukua mu kalula kubuno takwabezaga nsinda mu Misri? Watutikizye mu Misri kutukitila kikizi?
11. Ils dirent à Moïse: « Manquait-il de tombeaux en Egypte, que tu nous aies menés mourir dans le désert? Que nous as-tu fait en nous faisant sortir d’Egypte?
11. Babwide Musa bunee: “Ndi watubasizie gano kukua mu kalula kubuno takwabezaga nsinda mu Misri? Watutikizye mu Misri kutukitila kikizi?
12. Ndi tatwakutendile mu Misri bunee: ‘Tulekele buno tukitile baMisri?’ Bunabede busoga kutuli kukitila baMisri kutinga kuvwa kukua mu kalula!”
12. Ne te disions-nous pas en Egypte: Laisse-nous servir les Egyptiens, car mieux vaut pour nous servir les Egyptiens que de mourir dans le désert? »
12. Ndi tatwakutendile mu Misri bunee: ‘Tulekele buno tukitile baMisri?’ Bunabede busoga kutuli kukitila baMisri kutinga kuvwa kukua mu kalula!”
13. Musa akwide bantu bunee: “Tamukue boba; emanazi, nu lelo mwamone lonio lwa Yehowa, kubuno babo baMisri bamukumonako lelo tamwabamoneko lingo nunse aaba ku milyalya.
13. Moïse dit au peuple: « Ne craignez pas! Tenez ferme et vous verrez ce que Yahvé va faire pour vous sauver aujourd’hui, car les Egyptiens que vous voyez aujourd’hui, vous ne les reverrez plus jamais.
13. Musa akwide bantu bunee: “Tamukue boba; emanazi, nu lelo mwamone lonio lwa Yehowa, kubuno babo baMisri bamukumonako lelo tamwabamoneko lingo nunse aaba ku milyalya.
14. Yehowa amwitanine, tondo mwikale kibibi.”
14. Yahvé combattra pour vous; vous, vous n’aurez qu’à rester tranquilles. »
14. Yehowa amwitanine, tondo mwikale kibibi.”
15. Nkungu zezo Yehowa abwide Musa bunee: “Kubuni ukulila kundi? Tenda ku baIsraeli buno bende lwabusio.
15. Yahvé dit à Moïse: « Pourquoi cries-tu vers moi? Dis aux Israélites de repartir.
15. Nkungu zezo Yehowa abwide Musa bunee: “Kubuni ukulila kundi? Tenda ku baIsraeli buno bende lwabusio.
16. Nu uwe, uzanzule musumbo wobe nu lambya kuboko kobe gantata kitatenge nu kyabeganibwe buno baIsraeli basoke mukyo kyakama.
16. Toi, lève ton bâton, étends ta main sur la mer et fends-la, que les Israélites puissent pénétrer à pied sec au milieu de la mer.
16. Nu uwe, uzanzule musumbo wobe nu lambya kuboko kobe gantata kitatenge nu kyabeganibwe buno baIsraeli basoke mukyo kyakama.
17. Nu Nne nalimbanie mutima wa Farao nu mitima za bakoloboyo bage nu babayange mu kitatenge. Nu natanunwe ku kabamba ka Farao nu mayombo mage, ka tuyanga twage nu bakwendaga ga farasi.
17. Moi, j’endurcirai le coeur des Egyptiens, ils pénétreront à leur suite et je me glorifierai aux dépens de Pharaon, de toute son armée, de ses chars et de ses cavaliers.
17. Nu Nne nalimbanie mutima wa Farao nu mitima za bakoloboyo bage nu babayange mu kitatenge. Nu natanunwe ku kabamba ka Farao nu mayombo mage, ka tuyanga twage nu bakwendaga ga farasi.
18. BaMisri bamenye buno Nne nili Yehowa ganasile kutanunwa ku kabamba ka Farao nu ka bantu bage bendaga ga farasi.”
18. Les Egyptiens sauront que je suis Yahvé quand je me serai glorifié aux dépens de Pharaon, de ses chars et de ses cavaliers. »
18. BaMisri bamenye buno Nne nili Yehowa ganasile kutanunwa ku kabamba ka Farao nu ka bantu bage bendaga ga farasi.”
19. Nkungu zezo mwanzelo wa Kalaga wendaga lwabusio lwa baIsraeli wasigelede kwemana kumbusa kwabo, nu iyango lya kimpa lyatukile ku lwabusio lwabo nu lyasigede kumbusa kwabo,
19. L’Ange de Dieu qui marchait en avant du camp d’Israël se déplaça et marcha derrière eux, et la colonne de nuée se déplaça de devant eux et se tint derrière eux.
19. Nkungu zezo mwanzelo wa Kalaga wendaga lwabusio lwa baIsraeli wasigelede kwemana kumbusa kwabo, nu iyango lya kimpa lyatukile ku lwabusio lwabo nu lyasigede kumbusa kwabo,
20. kusigala gasamba baIsraeli nu baMisri. Mu kindi kinsania lyasanizie kyengi ku baIsraeli nu kapilo ku baMisri, buno mu kindi tabakundane.
20. Elle vint entre le camp des Egyptiens et le camp d’Israël. La nuée était ténébreuse et la nuit s’écoula sans que l’un puisse s’approcher de l’autre de toute la nuit.
20. kusigala gasamba baIsraeli nu baMisri. Mu kindi kinsania lyasanizie kyengi ku baIsraeli nu kapilo ku baMisri, buno mu kindi tabakundane.
21. Musa alambizie kuboko kwage gantata ga kitatenge, nu kindi kikyo kinsania Yehowa asindikile kitatenge na lumpumpu lukali lwatukaga kuntata, nu akitile buno kitatenge kyabede kilongo kyakama. Mazi ma kitatenge malekanukizibwe.
21. Moïse étendit la main sur la mer, et Yahvé refoula la mer toute la nuit par un fort vent d’est; il la mit à sec et toutes les eaux se fendirent.
21. Musa alambizie kuboko kwage gantata ga kitatenge, nu kindi kikyo kinsania Yehowa asindikile kitatenge na lumpumpu lukali lwatukaga kuntata, nu akitile buno kitatenge kyabede kilongo kyakama. Mazi ma kitatenge malekanukizibwe.
22. Nu baIsraeli batingile munkatini mwa kitatenge ga bilongo byakama, nu mazi mabede anga bitutu ku seidume nu ku seikazi.
22. Les Israélites pénétrèrent à pied sec au milieu de la mer, et les eaux leur formaient une muraille à droite et à gauche.
22. Nu baIsraeli batingile munkatini mwa kitatenge ga bilongo byakama, nu mazi mabede anga bitutu ku seidume nu ku seikazi.
23. BaMisri bayangile baIsraeli, nu Farao nu bakoloboyo bage beingide kumbusa kwa baIsraeli, na tuyanga twabo tunsania nu farasi insania, munkatini mwa kitatenge.
23. Les Egyptiens les poursuivirent, et tous les chevaux de Pharaon, ses chars et ses cavaliers pénétrèrent à leur suite au milieu de la mer.
23. BaMisri bayangile baIsraeli, nu Farao nu bakoloboyo bage beingide kumbusa kwa baIsraeli, na tuyanga twabo tunsania nu farasi insania, munkatini mwa kitatenge.
24. Mu mukelo kutukila iyango lya kimpa nu keiya, Yehowa alolile ku mayombo ma baMisri mu kitatenge, nu abazangiziezangizie bansania ba mayombo mabo.
24. A la veille du matin, Yahvé regarda de la colonne de feu et de nuée vers le camp des Egyptiens, et jeta la confusion dans le camp des Egyptiens.
24. Mu mukelo kutukila iyango lya kimpa nu keiya, Yehowa alolile ku mayombo ma baMisri mu kitatenge, nu abazangiziezangizie bansania ba mayombo mabo.
25. Akitile buno ngondangonda za tuyanga twabo zakakile, nu tazendaga lubilo. BaMisri babulenne bunee: “Tutine baIsraeli. Kubuno Yehowa wabo abeitanina na baMisri.”
25. Il enraya les roues de leurs chars qui n’avançaient plus qu’à grand-peine. Les Egyptiens dirent: « Fuyons devant Israël car Yahvé combat avec eux contre les Egyptiens! »
25. Akitile buno ngondangonda za tuyanga twabo zakakile, nu tazendaga lubilo. BaMisri babulenne bunee: “Tutine baIsraeli. Kubuno Yehowa wabo abeitanina na baMisri.”
26. Nkungu zezo Yehowa abwide Musa bunee: “Lambya kuboko kobe gantata ga kitatenge, buno mazi makundamane lingo ku baMisri, ku tuyanga twabo, ku farasi zabo, nu ku bantu bendaga ga farasi.”
26. Yahvé dit à Moïse: « Etends ta main sur la mer, que les eaux refluent sur les Egyptiens, sur leurs chars et sur leurs cavaliers. »
26. Nkungu zezo Yehowa abwide Musa bunee: “Lambya kuboko kobe gantata ga kitatenge, buno mazi makundamane lingo ku baMisri, ku tuyanga twabo, ku farasi zabo, nu ku bantu bendaga ga farasi.”
27. Ububo Musa alambizie kuboko kwage gantata ga kitatenge, gakede busi, kitatenge kyakulumenne lingo. BaMisri babezaga bakutina, nu Yehowa abakindile mu kitatenge.
27. Moïse étendit la main sur la mer et, au point du jour, la mer rentra dans son lit. Les Egyptiens en fuyant la rencontrèrent, et Yahvé culbuta les Egyptiens au milieu de la mer.
27. Ububo Musa alambizie kuboko kwage gantata ga kitatenge, gakede busi, kitatenge kyakulumenne lingo. BaMisri babezaga bakutina, nu Yehowa abakindile mu kitatenge.
28. Mazi makyo makundamenne lingo nu makukide baMisri bayangaga baIsraeli mu kitatenge, mayombo ma Farao mansania, bendaga mu tuyanga twabo, nu bendaga ga farasi zabo; takwasigede wampa kubeli, ta umozi.
28. Les eaux refluèrent et recouvrirent les chars et les cavaliers de toute l’armée de Pharaon, qui avaient pénétré derrière eux dans la mer. Il n’en resta pas un seul.
28. Mazi makyo makundamenne lingo nu makukide baMisri bayangaga baIsraeli mu kitatenge, mayombo ma Farao mansania, bendaga mu tuyanga twabo, nu bendaga ga farasi zabo; takwasigede wampa kubeli, ta umozi.
29. Tondo baIsraeli batingile ga bilongo byakama munkatini mwa kitatenge, nu mazi mabede anga bitutu kubeli ku seidume nu ku seikazi.
29. Les Israélites, eux, marchèrent à pied sec au milieu de la mer, et les eaux leur formèrent une muraille à droite et à gauche.
29. Tondo baIsraeli batingile ga bilongo byakama munkatini mwa kitatenge, nu mazi mabede anga bitutu kubeli ku seidume nu ku seikazi.
30. Busi bubo Yehowa akulwide baIsraeli ku maboko ma baMisri, nu baIsraeli bamonine ku bakuzi ba baMisri ku muse wa kitatenge.
30. Ce jour-là, Yahvé sauva Israël des mains des Egyptiens, et Israël vit les Egyptiens morts au bord de la mer.
30. Busi bubo Yehowa akulwide baIsraeli ku maboko ma baMisri, nu baIsraeli bamonine ku bakuzi ba baMisri ku muse wa kitatenge.
31. Gamonine baIsraeli ku magala ma Yehowa maakitide baMisri, bakule Yehowa boba nu bakatizizie Yehowa nu mukiti wage Musa.
31. Israël vit la prouesse accomplie par Yahvé contre les Egyptiens. Le peuple craignit Yahvé, il crut en Yahvé et en Moïse son serviteur.
31. Gamonine baIsraeli ku magala ma Yehowa maakitide baMisri, bakule Yehowa boba nu bakatizizie Yehowa nu mukiti wage Musa.
×