Exode / Kutuka 32

1. Nkungu zamonine bantu buno Musa eizizia ntagela ku mwiduko, bakundamanine Haruni nu bamubwide bunee: “Zanzuka, utukitile tulaga twatusondelezie, kubuno tatwizi kitondo kikizi kyabasile ku wozo Musa watutikizye mu Misri.”
1. Quand le peuple vit que Moïse tardait à descendre de la montagne, le peuple s’assembla auprès d’Aaron et lui dit: « Allons, fais-nous un dieu qui aille devant nous, car ce Moïse, l’homme qui nous a fait monter du pays d’Egypte, nous ne savons pas ce qui lui est arrivé. »
1. Nkungu zamonine bantu buno Musa eizizia ntagela ku mwiduko, bakundamanine Haruni nu bamubwide bunee: “Zanzuka, utukitile tulaga twatusondelezie, kubuno tatwizi kitondo kikizi kyabasile ku wozo Musa watutikizye mu Misri.”
2. Haruni abakwide bunee: “Tikyazi tukomu twa olo tuli ku matuzi ma bakikulu beinyu nu basikila nu bakinga beinyu, nu vwazi nato kundi.”
2. Aaron leur répondit: « Otez les anneaux d’or qui sont aux oreilles de vos femmes, de vos fils et de vos filles et apportez-les-moi. »
2. Haruni abakwide bunee: “Tikyazi tukomu twa olo tuli ku matuzi ma bakikulu beinyu nu basikila nu bakinga beinyu, nu vwazi nato kundi.”
3. Ububo bantu bansania batikizye tukomu twa olo twabezaga ku matuzi mabo, nu bavule nato ku Haruni.
3. Tout le peuple ôta les anneaux d’or qui étaient à leurs oreilles et ils les apportèrent à Aaron.
3. Ububo bantu bansania batikizye tukomu twa olo twabezaga ku matuzi mabo, nu bavule nato ku Haruni.
4. Atukatile ku maboko mabo nu akitile nkisi nato. Anyengwide olo mu muzonga nu kuzitula ku lukita lwa kyana kya ngombe. Bantu batendile bunee: “Ee Israeli, tutuno tuli tulaga tweinyu twamutikizye mu Misri.”
4. Il reçut l’or de leurs mains, le fit fondre dans un moule et en fit une statue de veau; alors ils dirent: « Voici ton Dieu, Israël, celui qui t’a fait monter du pays d’Egypte. »
4. Atukatile ku maboko mabo nu akitile nkisi nato. Anyengwide olo mu muzonga nu kuzitula ku lukita lwa kyana kya ngombe. Bantu batendile bunee: “Ee Israeli, tutuno tuli tulaga tweinyu twamutikizye mu Misri.”
5. Gaazimonineko, Haruni angile kasenga ka kayulo lwabusio lwazo. Nu abasambalide bunee: “Lubi bwabe busi bunene bwa Yehowa.”
5. Voyant cela, Aaron bâtit un autel devant la statue et fit cette proclamation: « Demain, fête pour Yahvé. »
5. Gaazimonineko, Haruni angile kasenga ka kayulo lwabusio lwazo. Nu abasambalide bunee: “Lubi bwabe busi bunene bwa Yehowa.”
6. Gakede busi lukesikesi bayukile nu bagisizie tuyulo twa kugisia nu tuyulo twa bubobelelo. Kumbusa kwa kukita bubo, beikede kulia nu kunua, nu bazanzukile kumina.
6. Le lendemain, ils se levèrent de bon matin, ils offrirent des holocaustes et apportèrent des sacrifices de communion. Le peuple s’assit pour manger et pour boire, puis ils se levèrent pour se divertir.
6. Gakede busi lukesikesi bayukile nu bagisizie tuyulo twa kugisia nu tuyulo twa bubobelelo. Kumbusa kwa kukita bubo, beikede kulia nu kunua, nu bazanzukile kumina.
7. Yehowa abwide Musa bunee: “Gela, wende! Kubuno bantu bobe bawatikizye mu Misri babigia mitima zabo.
7. Yahvé dit alors à Moïse: « Allons! descends, car ton peuple que tu as fait monter du pays d’Egypte s’est perverti.
7. Yehowa abwide Musa bunee: “Gela, wende! Kubuno bantu bobe bawatikizye mu Misri babigia mitima zabo.
8. Bagalukile lubilo kusiga binabakakizizie nu beikitide nkisi za kyana kya ngombe. Bazikumbaminne nu kuzikitila tuyulo, nu batendenne bunee: ‘Ee Israeli, tutuno tuli tulaga tweinyu twamutikizye mu Misri.’
8. Ils n’ont pas tardé à s’écarter de la voie que je leur avais prescrite. Ils se sont fabriqué un veau en métal fondu, et se sont prosternés devant lui. Ils lui ont offert des sacrifices et ils ont dit: Voici ton Dieu, Israël, qui t’a fait monter du pays d’Egypte. »
8. Bagalukile lubilo kusiga binabakakizizie nu beikitide nkisi za kyana kya ngombe. Bazikumbaminne nu kuzikitila tuyulo, nu batendenne bunee: ‘Ee Israeli, tutuno tuli tulaga tweinyu twamutikizye mu Misri.’
9. Namonine buno bantu babano beli beiya mitima mibibu.
9. Yahvé dit à Moïse: « J’ai vu ce peuple: c’est un peuple à la nuque raide.
9. Namonine buno bantu babano beli beiya mitima mibibu.
10. Nsige kano kaluma buno bongoa bwane bube bukali kubeli nu nibazikye. Nu kumbusa nti nakukite kuba kilongo kinene.”
10. Maintenant laisse-moi, ma colère va s’enflammer contre eux et je les exterminerai; mais de toi je ferai une grande nation. »
10. Nsige kano kaluma buno bongoa bwane bube bukali kubeli nu nibazikye. Nu kumbusa nti nakukite kuba kilongo kinene.”
11. Musa asegile ku Yehowa. Amubwide bunee: “Ee Yehowa, kubuni ukongelwa bantu bobe bawatikizye mu Misri na bwangato bunene nu magala ma kuboko kwobe?
11. Moïse s’efforça d’apaiser Yahvé son Dieu et dit: « Pourquoi, Yahvé, ta colère s’enflammerait-elle contre ton peuple que tu as fait sortir d’Egypte par ta grande force et ta main puissante?
11. Musa asegile ku Yehowa. Amubwide bunee: “Ee Yehowa, kubuni ukongelwa bantu bobe bawatikizye mu Misri na bwangato bunene nu magala ma kuboko kwobe?
12. Ndi ukutunda baMisri batende bunee: ‘Kasi abatikizye kubuno atundile kubakitila bubi, kubeita ku mwiduko nu kubazikya nunsania mu kisi?’ Galuka mu bongoa bwobe, nu siga kuzikya kukuno, nu ntwite bantu bobe.
12. Pourquoi les Egyptiens diraient-ils: C’est par méchanceté qu’il les a fait sortir, pour les faire périr dans les montagnes et les exterminer de la face de la terre? Reviens de ta colère ardente et renonce au mal que tu voulais faire à ton peuple.
12. Ndi ukutunda baMisri batende bunee: ‘Kasi abatikizye kubuno atundile kubakitila bubi, kubeita ku mwiduko nu kubazikya nunsania mu kisi?’ Galuka mu bongoa bwobe, nu siga kuzikya kukuno, nu ntwite bantu bobe.
13. Kengela Abrahamu nu Isaka nu Israeli bawalumbide uwenyene bunee: ‘Nitizie ibuta lyeinyu anga nkeninkeni za kwigulu, nu nkakasa ku kibuti kyeinyu kisi kikino kinsania kinabalagile, nu kikaba bwiyani bwabo ku milyalya.”’
13. Souviens-toi de tes serviteurs Abraham, Isaac et Israël, à qui tu as juré par toi-même et à qui tu as dit: Je multiplierai votre postérité comme les étoiles du ciel, et tout ce pays dont je vous ai parlé, je le donnerai à vos descendants et il sera leur héritage à jamais. »
13. Kengela Abrahamu nu Isaka nu Israeli bawalumbide uwenyene bunee: ‘Nitizie ibuta lyeinyu anga nkeninkeni za kwigulu, nu nkakasa ku kibuti kyeinyu kisi kikino kinsania kinabalagile, nu kikaba bwiyani bwabo ku milyalya.”’
14. Nu Yehowa eiyanizie nu ntazikizye bantu bage anga bwatendile.
14. Et Yahvé renonça à faire le mal dont il avait menacé son peuple.
14. Nu Yehowa eiyanizie nu ntazikizye bantu bage anga bwatendile.
15. Musa agalukile nu agelile mwiduko na zezo mbavu ibili za Bulongeki mu maboko mage. Mbavu zasanzwa ku ndenge ibili zazo, ku lulenge na lulenge.
15. Moïse se retourna et descendit de la montagne avec, en main, les deux tables du Témoignage, tables écrites des deux côtés, écrites sur l’une et l’autre face.
15. Musa agalukile nu agelile mwiduko na zezo mbavu ibili za Bulongeki mu maboko mage. Mbavu zasanzwa ku ndenge ibili zazo, ku lulenge na lulenge.
16. Mbavu zezo zabezaga mulimo wa Kalaga, nu masanzo mabezaga ma Kalaga.
16. Les tables étaient l’oeuvre de Dieu et l’écriture était celle de Dieu, gravée sur les tables.
16. Mbavu zezo zabezaga mulimo wa Kalaga, nu masanzo mabezaga ma Kalaga.
17. Gongule Yosua ku kazege ka kulaluka kwa bantu, atendile ku Musa bunee: “Muli kazege ka bita mu ido.”
17. Josué entendit le bruit du peuple qui poussait des cris et il dit à Moïse: « Il y a un bruit de bataille dans le camp! »
17. Gongule Yosua ku kazege ka kulaluka kwa bantu, atendile ku Musa bunee: “Muli kazege ka bita mu ido.”
18. Musa akwide bunee: “Nsikungwa ku idilo lya babo bakukinda mu bita, aba talili lya babo bakindwa, tondo nkungwa ku kwimba kwa bantu.”
18. Mais il dit: « Ce n’est pas le bruit de chants de victoire, ce n’est pas le bruit de chants de défaite, c’est le bruit de chants alternés que j’entends. »
18. Musa akwide bunee: “Nsikungwa ku idilo lya babo bakukinda mu bita, aba talili lya babo bakindwa, tondo nkungwa ku kwimba kwa bantu.”
19. Gavule Musa nu kukunda ido, kitangalabesi amonine ku nkisi za kyana kya ngombe nu ku kumina bantu. Ongilwe nunse, nu eisile zezo mbavu zabezaga mu maboko mage gansi, nu zatikile kunsi kwa mwiduko.
19. Et voici qu’en approchant du camp il aperçut le veau et des choeurs de danse. Moïse s’enflamma de colère; il jeta de sa main les tables et les brisa au pied de la montagne.
19. Gavule Musa nu kukunda ido, kitangalabesi amonine ku nkisi za kyana kya ngombe nu ku kumina bantu. Ongilwe nunse, nu eisile zezo mbavu zabezaga mu maboko mage gansi, nu zatikile kunsi kwa mwiduko.
20. Atolile kikyo kyana kya ngombe kibakitile nu akigisizie mu keiya. Kumbusa akigogile anga mukungu, nu agusaside ga mazi, nu anusizie baIsraeli mazi mamo.
20. Il prit le veau qu’ils avaient fabriqué, le brûla au feu, le moulut en poudre fine, et en saupoudra la surface de l’eau qu’il fit boire aux Israélites.
20. Atolile kikyo kyana kya ngombe kibakitile nu akigisizie mu keiya. Kumbusa akigogile anga mukungu, nu agusaside ga mazi, nu anusizie baIsraeli mazi mamo.
21. Musa abuzizie Haruni bunee: “Bantu babano bakukitide kikizi buno wabasondelezizie kukita bwagi bubo bunene?”
21. Moïse dit à Aaron: « Que t’a fait ce peuple pour l’avoir chargé d’un si grand péché? »
21. Musa abuzizie Haruni bunee: “Bantu babano bakukitide kikizi buno wabasondelezizie kukita bwagi bubo bunene?”
22. Haruni amwakwide bunee: “Mukota wane, ntunongelwe. Wizi bantu babano buno, beli basasia kukita bubi.
22. Aaron répondit: « Que la colère de Monseigneur ne s’enflamme pas, tu sais toi-même que ce peuple est mauvais.
22. Haruni amwakwide bunee: “Mukota wane, ntunongelwe. Wizi bantu babano buno, beli basasia kukita bubi.
23. Bantendile bunee: ‘Tukitile tulaga twa kutusondelezia, kubuno tatwizi buni bwabasile ku wozo Musa watutikizye mu Misri.’
23. Ils m’ont dit: Fais-nous un dieu qui aille devant nous, car ce Moïse, l’homme qui nous a fait monter du pays d’Egypte, nous ne savons pas ce qui lui est arrivé.
23. Bantendile bunee: ‘Tukitile tulaga twa kutusondelezia, kubuno tatwizi buni bwabasile ku wozo Musa watutikizye mu Misri.’
24. Ububo nabakwide bunee: ‘Muntu na muntu uli na olo azitikye’ nu bankasile zo nu nazisile mu keiya, nu mwatukile muko kyana kikino kya ngombe!”
24. Je leur ai dit: Quiconque a de l’or s’en dessaisisse. Ils me l’ont donné. Je l’ai jeté dans le feu et il en est sorti le veau que voici. »
24. Ububo nabakwide bunee: ‘Muntu na muntu uli na olo azitikye’ nu bankasile zo nu nazisile mu keiya, nu mwatukile muko kyana kikino kya ngombe!”
25. Musa amonine buno bantu balubikenne, nu buno Haruni abasigile mu kalubikania, nu beililikwe na basombi babo.
25. Moïse vit que le peuple s’était déchaîné — car Aaron les avait abandonnés à la honte parmi leurs adversaires —
25. Musa amonine buno bantu balubikenne, nu buno Haruni abasigile mu kalubikania, nu beililikwe na basombi babo.
26. Ukinsa emanine ku isula lya mwino kutenda bunee: “Unsania uli ku lulenge lwa Yehowa avwe kundi.” Nu bansania ba kikanga kya baLawi bamukundamanine.
26. et Moïse se tint à la porte du camp et dit: « Qui est pour Yahvé, à moi! » Tous les fils de Lévi se groupèrent autour de lui.
26. Ukinsa emanine ku isula lya mwino kutenda bunee: “Unsania uli ku lulenge lwa Yehowa avwe kundi.” Nu bansania ba kikanga kya baLawi bamukundamanine.
27. Ababwide bunee: “Bubuno u bukutenda Yehowa wa baIsraeli bunee: ‘Muntu na muntu akande mwene wage wa nganda ku kibunda kyage, nu atinge kuko nu kuko mu mwino unsania, kwita mubuto wage nu munyage nu mwida wage.”’
27. Il leur dit: « Ainsi parle Yahvé, le Dieu d’Israël: ceignez chacun votre épée sur votre hanche, allez et venez dans le camp, de porte en porte, et tuez qui son frère, qui son ami, qui son proche. »
27. Ababwide bunee: “Bubuno u bukutenda Yehowa wa baIsraeli bunee: ‘Muntu na muntu akande mwene wage wa nganda ku kibunda kyage, nu atinge kuko nu kuko mu mwino unsania, kwita mubuto wage nu munyage nu mwida wage.”’
28. Nu baLawi bakitile bubo bwatendile Musa, nu busi bubo bakule bwigi tununu tusatu twa bantu.
28. Les fils de Lévi firent ce que Moïse avait dit, et du peuple, il tomba ce jour-là environ 3.000 hommes.
28. Nu baLawi bakitile bubo bwatendile Musa, nu busi bubo bakule bwigi tununu tusatu twa bantu.
29. Nu Musa ababwide lingo bunee: “Lelo mwiyengie ku mulimo wa Yehowa kubuno mwayukide mibuto zeinyu nu bana beinyu, nu lelo Yehowa amukasile mponga.”
29. Moïse dit: « Vous vous êtes aujourd’hui conféré l’investiture pour Yahvé, qui au prix de son fils, qui au prix de son frère, de sorte qu’il vous donne aujourd’hui la bénédiction. »
29. Nu Musa ababwide lingo bunee: “Lelo mwiyengie ku mulimo wa Yehowa kubuno mwayukide mibuto zeinyu nu bana beinyu, nu lelo Yehowa amukasile mponga.”
30. Gakede busi Musa atendile ku bantu bansania bunee: “Mwagile mibi minene, nu kano kaluma nkubakama ku Yehowa. Embe namukitile bukulumania bwa kumusigilila bwagi bweinyu.”
30. Le lendemain, Moïse dit au peuple: « Vous avez commis, vous, un grand péché. Je m’en vais maintenant monter vers Yahvé. Peut-être pourrai-je expier votre péché! »
30. Gakede busi Musa atendile ku bantu bansania bunee: “Mwagile mibi minene, nu kano kaluma nkubakama ku Yehowa. Embe namukitile bukulumania bwa kumusigilila bwagi bweinyu.”
31. Ububo Musa asubizie ku Yehowa nu kumubula bunee: “Ee, bantu babano bagile bwagi bunene. Beikitide tulaga twa olo.
31. Moïse retourna donc vers Yahvé et dit: « Hélas! ce peuple a commis un grand péché. Ils se sont fabriqué un dieu en or.
31. Ububo Musa asubizie ku Yehowa nu kumubula bunee: “Ee, bantu babano bagile bwagi bunene. Beikitide tulaga twa olo.
32. Ndi bwakulungana kano kaluma, basigilile bwagi bwabo, nu ndi tabubo, nti nzimie mu mukanda u wasanzile.”
32. Pourtant, s’il te plaisait de pardonner leur péché… Sinon, efface-moi, de grâce, du livre que tu as écrit! »
32. Ndi bwakulungana kano kaluma, basigilile bwagi bwabo, nu ndi tabubo, nti nzimie mu mukanda u wasanzile.”
33. Yehowa akwide Musa bunee: “Wozo wanagide nkamuzimia mu mukanda wane.
33. Yahvé dit à Moïse: « Celui qui a péché contre moi, c’est lui que j’effacerai de mon livre.
33. Yehowa akwide Musa bunee: “Wozo wanagide nkamuzimia mu mukanda wane.
34. Tondo uwe, enda usondelezie bantu babano ku kiziki kinakubwide, nu mugenzi wane ende lwabusio lwobe. Gabase busi bwa kusungia, lebelebe nabalige bwagi bwabo.”
34. Va maintenant, conduis le peuple où je t’ai dit. Voici que mon ange ira devant toi, mais au jour de ma visite, je les punirai de leur péché. »
34. Tondo uwe, enda usondelezie bantu babano ku kiziki kinakubwide, nu mugenzi wane ende lwabusio lwobe. Gabase busi bwa kusungia, lebelebe nabalige bwagi bwabo.”
35. Yehowa asambizie babo bantu na lusambo lukali kubuno bakumbaminne nkisi za kyana kya ngombe zakitile Haruni.
35. Et Yahvé frappa le peuple parce qu’ils avaient fabriqué le veau, celui qu’avait fabriqué Aaron.
35. Yehowa asambizie babo bantu na lusambo lukali kubuno bakumbaminne nkisi za kyana kya ngombe zakitile Haruni.
×