1.
Mu kulinga Kalaga abumbile meigulu a nu kisi.
1.
Au commencement, Dieu créa le ciel et la terre.
1.
Mu kulinga Kalaga abumbile meigulu a nu kisi.
2.
Kisi kyabezaga bulia nu geteli kena. Kapilo kabezaga gantata ga mazi. Muuza wa Kalaga wabezaga wagubatila mazi.
2.
Or la terre était vide et vague, les ténèbres couvraient l’abîme, un vent de Dieu tournoyait sur les eaux.
2.
Kisi kyabezaga bulia nu geteli kena. Kapilo kabezaga gantata ga mazi. Muuza wa Kalaga wabezaga wagubatila mazi.
3.
Kalaga atendile bunee: “Kyengi kibe.” Nu kyabede.
3.
Dieu dit: « Que la lumière soit » et la lumière fut.
3.
Kalaga atendile bunee: “Kyengi kibe.” Nu kyabede.
4.
Kalaga amonine buno kyengi kili kisoga. Kalaga abeganizie kyengi na mwizi,
4.
Dieu vit que la lumière était bonne, et Dieu sépara la lumière et les ténèbres.
4.
Kalaga amonine buno kyengi kili kisoga. Kalaga abeganizie kyengi na mwizi,
5.
nu Kalaga einikile kyengi Busi nu mwizi Kindi. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kitangi.
5.
Dieu appela la lumière « jour » et les ténèbres « nuit. » Il y eut un soir et il y eut un matin: premier jour.
5.
nu Kalaga einikile kyengi Busi nu mwizi Kindi. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kitangi.
6.
Kalaga atendile lingo bunee: “Kube mpapa gasamba mazi, nuzo zilekanukye mazi na mango mazi.”
6.
Dieu dit: « Qu’il y ait un firmament au milieu des eaux et qu’il sépare les eaux d’avec les eaux » et il en fut ainsi.
6.
Kalaga atendile lingo bunee: “Kube mpapa gasamba mazi, nuzo zilekanukye mazi na mango mazi.”
7.
Kalaga akitile mpapa nu alekanukizye mazi mabezaga kunsi kwa mpapa na mamo mazi gantata ga mpapa. Nu bubo bwabede.
7.
Dieu fit le firmament, qui sépara les eaux qui sont sous le firmament d’avec les eaux qui sont au-dessus du firmament,
7.
Kalaga akitile mpapa nu alekanukizye mazi mabezaga kunsi kwa mpapa na mamo mazi gantata ga mpapa. Nu bubo bwabede.
8.
Kalaga einikile zezo mpapa Igulu. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bibili.
8.
et Dieu appela le firmament « ciel. » Il y eut un soir et il y eut un matin: deuxième jour.
8.
Kalaga einikile zezo mpapa Igulu. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bibili.
9.
Kalaga atendile lingo bunee: “Mamo mazi meli kunsi kwa mpelela makundamane gamozi buno nsi zakama zimoneke,” nu bubo bwabede.
9.
Dieu dit: « Que les eaux qui sont sous le ciel s’amassent en une seule masse et qu’apparaisse le continent » et il en fut ainsi.
9.
Kalaga atendile lingo bunee: “Mamo mazi meli kunsi kwa mpelela makundamane gamozi buno nsi zakama zimoneke,” nu bubo bwabede.
10.
Kalaga einikile nsi zakama Kisi, nu mamo mazi Bitatenge. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
10.
Dieu appela le continent « terre » et la masse des eaux « mers », et Dieu vit que cela était bon.
10.
Kalaga einikile nsi zakama Kisi, nu mamo mazi Bitatenge. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
11.
Nu Kalaga atendile bunee: “Kisi kyasie bisugu nu biyikanwa bili na mbuto ku lukita lwabyo nu miti zikukolamaga biguma bili na mbuto zazo munda mwabyo ku lukita lwazo mu kisi,” nu bwabede.
11.
Dieu dit: « Que la terre verdisse de verdure: des herbes portant semence et des arbres fruitiers donnant sur la terre selon leur espèce des fruits contenant leur semence » et il en fut ainsi.
11.
Nu Kalaga atendile bunee: “Kisi kyasie bisugu nu biyikanwa bili na mbuto ku lukita lwabyo nu miti zikukolamaga biguma bili na mbuto zazo munda mwabyo ku lukita lwazo mu kisi,” nu bwabede.
12.
Kisi kyasizie bisugu nu biyikanwa bili mu mbuto ku lukita lwabyo, nu miti zikukolamaga biguma bili na mbuto zazo munda mwabyo ku lukita lwazo. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
12.
La terre produisit de la verdure: des herbes portant semence selon leur espèce, des arbres donnant selon leur espèce des fruits contenant leur semence, et Dieu vit que cela était bon.
12.
Kisi kyasizie bisugu nu biyikanwa bili mu mbuto ku lukita lwabyo, nu miti zikukolamaga biguma bili na mbuto zazo munda mwabyo ku lukita lwazo. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
13.
Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bisatu.
13.
Il y eut un soir et il y eut un matin: troisième jour.
13.
Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bisatu.
14.
Kalaga atendile lingo bunee: “Byengi bibe kwigulu buno bibeganie gasamba busi nu kindi, nubyo bibe tulolesio ku nkungu nu ku bindi nu ku myaka,
14.
Dieu dit: « Qu’il y ait des luminaires au firmament du ciel pour séparer le jour et la nuit; qu’ils servent de signes, tant pour les fêtes que pour les jours et les années;
14.
Kalaga atendile lingo bunee: “Byengi bibe kwigulu buno bibeganie gasamba busi nu kindi, nubyo bibe tulolesio ku nkungu nu ku bindi nu ku myaka,
15.
nu byengi bibe kwigulu kusania kyengi ga kisi.” Nu bubo bwabede.
15.
qu’ils soient des luminaires au firmament du ciel pour éclairer la terre » et il en fut ainsi.
15.
nu byengi bibe kwigulu kusania kyengi ga kisi.” Nu bubo bwabede.
16.
Kalaga akitile byengi bibili binene, kikyo kinene nunse kyangate busi, nu kikyo kikeke kyangate kindi, gamozi na nkeninkeni.
16.
Dieu fit les deux luminaires majeurs: le grand luminaire comme puissance du jour et le petit luminaire comme puissance de la nuit, et les étoiles.
16.
Kalaga akitile byengi bibili binene, kikyo kinene nunse kyangate busi, nu kikyo kikeke kyangate kindi, gamozi na nkeninkeni.
17.
Kalaga abibikile kwigulu buno bisane ga kisi,
17.
Dieu les plaça au firmament du ciel pour éclairer la terre,
17.
Kalaga abibikile kwigulu buno bisane ga kisi,
18.
nu kwangata busi nu kindi nu kubegania kyengi nu mwizi. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
18.
pour commander au jour et à la nuit, pour séparer la lumière et les ténèbres, et Dieu vit que cela était bon.
18.
nu kwangata busi nu kindi nu kubegania kyengi nu mwizi. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
19.
Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya binazi.
19.
Il y eut un soir et il y eut un matin: quatrième jour.
19.
Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya binazi.
20.
Kalaga atendile lingo bunee: “Mazi mitile na bibumbwa binsania bili na kalamo, nu tuzoni tulenge ku kisi mu mpelela.”
20.
Dieu dit: « Que les eaux grouillent d’un grouillement d’êtres vivants et que des oiseaux volent au-dessus de la terre contre le firmament du ciel » et il en fut ainsi.
20.
Kalaga atendile lingo bunee: “Mazi mitile na bibumbwa binsania bili na kalamo, nu tuzoni tulenge ku kisi mu mpelela.”
21.
Kalaga abumbile nyama nnene za mu kitatenge nu kibumbwa na kibumbwa kikulama mu mazi, nu byitide byingi ku nkita zabyo, nu tuzoni tukulenga ku lukita lwato. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
21.
Dieu créa les grands serpents de mer et tous les êtres vivants qui glissent et qui grouillent dans les eaux selon leur espèce, et toute la gent ailée selon son espèce, et Dieu vit que cela était bon.
21.
Kalaga abumbile nyama nnene za mu kitatenge nu kibumbwa na kibumbwa kikulama mu mazi, nu byitide byingi ku nkita zabyo, nu tuzoni tukulenga ku lukita lwato. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
22.
Kalaga abikasile mponga gaatendile bunee: “Butanazi, mwitile, mwizazie mazi ma bitatenge, nu tuzoni twitile mu kisi.”
22.
Dieu les bénit et dit: « Soyez féconds, multipliez, emplissez l’eau des mers, et que les oiseaux multiplient sur la terre. »
22.
Kalaga abikasile mponga gaatendile bunee: “Butanazi, mwitile, mwizazie mazi ma bitatenge, nu tuzoni twitile mu kisi.”
23.
Nu kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bitano.
23.
Il y eut un soir et il y eut un matin: cinquième jour.
23.
Nu kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya bitano.
24.
Kalaga atendile lingo bunee: “Kisi kyitile na kibumbwa na kibumbwa kili na kalamo ku lukita lwakyo, nu bituganwa nu bikugelegeta nu nyama ku lukita lwazo.” Nu bubo bwabede.
24.
Dieu dit: « Que la terre produise des êtres vivants selon leur espèce: bestiaux, bestioles, bêtes sauvages selon leur espèce » et il en fut ainsi.
24.
Kalaga atendile lingo bunee: “Kisi kyitile na kibumbwa na kibumbwa kili na kalamo ku lukita lwakyo, nu bituganwa nu bikugelegeta nu nyama ku lukita lwazo.” Nu bubo bwabede.
25.
Kalaga akitile nyama za mu kisi ku nkita zazo, nu bituganwa ku nkita zabyo, nu bikugelegeta ku nkita zabyo. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
25.
Dieu fit les bêtes sauvages selon leur espèce, les bestiaux selon leur espèce et toutes les bestioles du sol selon leur espèce, et Dieu vit que cela était bon.
25.
Kalaga akitile nyama za mu kisi ku nkita zazo, nu bituganwa ku nkita zabyo, nu bikugelegeta ku nkita zabyo. Kalaga amonine buno bwabezaga busoga.
26.
Nu Kalaga atendile bunee: “Tukite muntu ku kisusania kyeitu nu ku kilungi kyeitu. Angate byena bya mu kitatenge nu tuzoni twa mu mpelela nu nyama nu kinsania kikugelegeta ga kisi, nu kisi kinsania.”
26.
Dieu dit: « Faisons l’homme à notre image, comme notre ressemblance, et qu’ils dominent sur les poissons de la mer, les oiseaux du ciel, les bestiaux, toutes les bêtes sauvages et toutes les bestioles qui rampent sur la terre. »
26.
Nu Kalaga atendile bunee: “Tukite muntu ku kisusania kyeitu nu ku kilungi kyeitu. Angate byena bya mu kitatenge nu tuzoni twa mu mpelela nu nyama nu kinsania kikugelegeta ga kisi, nu kisi kinsania.”
27.
Kalaga abumbile muntu mu kisusania kyage, mu kisusania kya Kalaga amubumbile. Ababumbile wamulume nu mukikulu.
27.
Dieu créa l’homme à son image, à l’image de Dieu il le créa, homme et femme il les créa.
27.
Kalaga abumbile muntu mu kisusania kyage, mu kisusania kya Kalaga amubumbile. Ababumbile wamulume nu mukikulu.
28.
Nu Kalaga abakasile mponga. Ababwide bunee: “Butanazi, nu mwitile. Mwizazie kisi nu ku kyangata. Mwangate byena bya mu kitatenge nu tuzoni twa mu mpelela nu binsania bili na kalamo bikugelegeta mu kisi.”
28.
Dieu les bénit et leur dit: « Soyez féconds, multipliez, emplissez la terre et soumettez-la; dominez sur les poissons de la mer, les oiseaux du ciel et tous les animaux qui rampent sur la terre. »
28.
Nu Kalaga abakasile mponga. Ababwide bunee: “Butanazi, nu mwitile. Mwizazie kisi nu ku kyangata. Mwangate byena bya mu kitatenge nu tuzoni twa mu mpelela nu binsania bili na kalamo bikugelegeta mu kisi.”
29.
Kalaga atendile bunee: “Lolazi, namukasa biyikanwa binsania bili na mbuto bili mu kisi kinsania, nu muti na muti guli na biguma bili na mbuto zazo mubyo. Bibyo binsania byabe idia lyeinyu.
29.
Dieu dit: « Je vous donne toutes les herbes portant semence, qui sont sur toute la surface de la terre, et tous les arbres qui ont des fruits portant semence: ce sera votre nourriture.
29.
Kalaga atendile bunee: “Lolazi, namukasa biyikanwa binsania bili na mbuto bili mu kisi kinsania, nu muti na muti guli na biguma bili na mbuto zazo mubyo. Bibyo binsania byabe idia lyeinyu.
30.
Nu ku nyama insania za mu kisi, nu ku tuzoni tunsania twa mu mpelela, nu ku binsania bikugelegeta ga kisi bili na kalamo, nakasile bisugu nu biyikanwa bibe idia lyabo.” Nu bwabede anga bubo.
30.
A toutes les bêtes sauvages, à tous les oiseaux du ciel, à tout ce qui rampe sur la terre et qui est animé de vie, je donne pour nourriture toute la verdure des plantes » et il en fut ainsi.
30.
Nu ku nyama insania za mu kisi, nu ku tuzoni tunsania twa mu mpelela, nu ku binsania bikugelegeta ga kisi bili na kalamo, nakasile bisugu nu biyikanwa bibe idia lyabo.” Nu bwabede anga bubo.
31.
Kalaga amonine buno binsania byakitile byabezaga bisoga nunse. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya mutuba.
31.
Dieu vit tout ce qu’il avait fait: cela était très bon. Il y eut un soir et il y eut un matin: sixième jour.
31.
Kalaga amonine buno binsania byakitile byabezaga bisoga nunse. Kwabede igolo nu nindunindu, u kindi kya mutuba.

