1.
Abrahamu abezaga mukulu nunse, nu Yehowa amukasile mponga mu binsania byakitile.
1.
Abraham était alors un vieillard avancé en âge, et Yahvé avait béni Abraham en tout.
1.
Abrahamu abezaga mukulu nunse, nu Yehowa amukasile mponga mu binsania byakitile.
2.
Atendile mwangati wa bakiti bage, wozo wabezaga munene ku binsania byage, bunee: bika kuboko kwobe kunsi kwa kilumbu kyane.
2.
Abraham dit au plus vieux serviteur de sa maison, le régisseur de tous ses biens: « Mets ta main sous ma cuisse.
2.
Atendile mwangati wa bakiti bage, wozo wabezaga munene ku binsania byage, bunee: bika kuboko kwobe kunsi kwa kilumbu kyane.
3.
Nkutunda undumbile mu Yehowa, Kalaga w’igulu nu wa kisi, buno ntulondele mwana wane mukikulu munkatini mwa bakinga ba Bakanana, bankwikalaga nabo.
3.
Je te fais jurer par Yahvé, le Dieu du ciel et de la terre, que tu ne prendras pas pour mon fils une femme parmi les filles des Cananéens au milieu desquels j’habite.
3.
Nkutunda undumbile mu Yehowa, Kalaga w’igulu nu wa kisi, buno ntulondele mwana wane mukikulu munkatini mwa bakinga ba Bakanana, bankwikalaga nabo.
4.
Tondo wende ku kisi kyane nu ku mibuto zane, kutola mukikulu buno abe mukazi wa mwana wane Isaka.
4.
Mais tu iras dans mon pays, dans ma parenté, et tu choisiras une femme pour mon fils Isaac. »
4.
Tondo wende ku kisi kyane nu ku mibuto zane, kutola mukikulu buno abe mukazi wa mwana wane Isaka.
5.
Mukiti amubuzizie bunee: ndi mukikulu ntaziga kuvwa na nne ku kino kisi, ndi nti nende na mwana wobe ku kisi kikyo kiwatukile kukyo?
5.
Le serviteur lui demanda: « Peut-être la femme ne voudra-t-elle pas me suivre dans ce pays-ci: faudra-t-il que je ramène ton fils dans le pays d’où tu es sorti? »
5.
Mukiti amubuzizie bunee: ndi mukikulu ntaziga kuvwa na nne ku kino kisi, ndi nti nende na mwana wobe ku kisi kikyo kiwatukile kukyo?
6.
Abrahamu amwakwide bunee: widange buno ntwende ko na mwana wane.
6.
Abraham lui répondit: « Garde-toi bien de ramener mon fils là-bas.
6.
Abrahamu amwakwide bunee: widange buno ntwende ko na mwana wane.
7.
Yehowa, Kalaga w’igulu, antikizye mu numba za tatane nu mu kisi kyane, antendile nu kundumbila bunee: nkakasa kisi kikino ku bana bobe, wenyene akasinga mwanzelo wage lwabusio lwobe buno kuko u kuukatolela mwana wane mukikulu.
7.
Yahvé, le Dieu du ciel et le Dieu de la terre, qui m’a pris de ma maison paternelle et du pays de ma parenté, qui m’a dit et qui m’a juré qu’il donnerait ce pays-ci à ma descendance, Yahvé enverra son Ange devant toi, pour que tu prennes une femme de là-bas pour mon fils.
7.
Yehowa, Kalaga w’igulu, antikizye mu numba za tatane nu mu kisi kyane, antendile nu kundumbila bunee: nkakasa kisi kikino ku bana bobe, wenyene akasinga mwanzelo wage lwabusio lwobe buno kuko u kuukatolela mwana wane mukikulu.
8.
Aba mukikulu ntaziga kuvwa nobe kuno, nti wakandulwa ku idagano lilino. Tondo ntwende ko na mwana wane.
8.
Et si la femme ne veut pas te suivre, tu seras quitte du serment que je t’impose. En tout cas, ne ramène pas mon fils là-bas. »
8.
Aba mukikulu ntaziga kuvwa nobe kuno, nti wakandulwa ku idagano lilino. Tondo ntwende ko na mwana wane.
9.
Ububo wozo mukiti abikile kuboko kwage kunsi kwa kilumbu kya Abrahamu nu amulumbilide ku kitondo kikino.
9.
Le serviteur mit sa main sous la cuisse de son maître Abraham et il lui prêta serment pour cette affaire.
9.
Ububo wozo mukiti abikile kuboko kwage kunsi kwa kilumbu kya Abrahamu nu amulumbilide ku kitondo kikino.
10.
Nu mukiti atolile ngamia ikumi mu ngamia za Abrahamu nu bimozi bya ntiko zage bya nkita nsoga, nu endile. Atukile kwenda ku Aram-Naharamu, nu abasile ku mwino wa Nahori.
10.
Le serviteur prit dix des chameaux de son maître et, emportant de tout ce que son maître avait de bon, il se mit en route pour l’Aram Naharayim, pour la ville de Nahor.
10.
Nu mukiti atolile ngamia ikumi mu ngamia za Abrahamu nu bimozi bya ntiko zage bya nkita nsoga, nu endile. Atukile kwenda ku Aram-Naharamu, nu abasile ku mwino wa Nahori.
11.
Umuzizie ngamia bwigi na kanuabalongo kabezaga ku isula lya mwino. Zabezie nkungu z’igolo za bakikulu kutaga mazi.
11.
Il fit agenouiller les chameaux en dehors de la ville, près du puits, à l’heure du soir, à l’heure où les femmes sortent pour puiser.
11.
Umuzizie ngamia bwigi na kanuabalongo kabezaga ku isula lya mwino. Zabezie nkungu z’igolo za bakikulu kutaga mazi.
12.
Asegile bunee: Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, mpe mponga zobe lelo, nu kua kyombo ku Abrahamu, mukota wane.
12.
Et il dit: « Yahvé, Dieu de mon maître Abraham, sois-moi propice aujourd’hui et montre ta bienveillance pour mon maître Abraham! »
12.
Asegile bunee: Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, mpe mponga zobe lelo, nu kua kyombo ku Abrahamu, mukota wane.
13.
Ntukumona, nemana ku kakano kanuabalongo, nu bakinga bakuvwa kutaga mazi.
13.
Je me tiens près de la source et les filles des gens de la ville sortent pour puiser de l’eau.
13.
Ntukumona, nemana ku kakano kanuabalongo, nu bakinga bakuvwa kutaga mazi.
14.
Mpe mponga buno mukinga u nabuzagie bunee: mpe mazi ma kunua, ndi watunda, nu anakule bunee: nua, nu nanusie ngamia zobe, nti abe mukikulu u wasombolede mukiti wobe Isaka. Ku kalolesio kako, namenye buno wakwilide mukota wane kyombo.
14.
« La jeune fille à qui je dirai: Incline donc ta cruche, que je boive et qui répondra: Bois et j’abreuverai aussi tes chameaux, ce sera celle que tu as destinée à ton serviteur Isaac, et je connaîtrai à cela que tu as montré ta bienveillance pour mon maître. »
14.
Mpe mponga buno mukinga u nabuzagie bunee: mpe mazi ma kunua, ndi watunda, nu anakule bunee: nua, nu nanusie ngamia zobe, nti abe mukikulu u wasombolede mukiti wobe Isaka. Ku kalolesio kako, namenye buno wakwilide mukota wane kyombo.
15.
Abezaga ntesila kusega, Rebeka avule n’idega ga kituli kyage. Abezaga mukinga wa Betueli, wabezaga musikila wa Milka, u mukazi wa Nahori muto wa Abrahamu.
15.
Il n’avait pas fini de parler que sortait Rébecca, qui était fille de Bétuel, fils de Milka, la femme de Nahor, frère d’Abraham, et elle avait sa cruche sur l’épaule.
15.
Abezaga ntesila kusega, Rebeka avule n’idega ga kituli kyage. Abezaga mukinga wa Betueli, wabezaga musikila wa Milka, u mukazi wa Nahori muto wa Abrahamu.
16.
Mukinga abezaga mbangilwa nu kikumi kitemenya wamulume. Akumbile ku kanuabalongo nu eizazizie idega lyage nu kusubya.
16.
La jeune fille était très belle, elle était vierge, aucun homme ne l’avait approchée. Elle descendit à la source, emplit sa cruche et remonta.
16.
Mukinga abezaga mbangilwa nu kikumi kitemenya wamulume. Akumbile ku kanuabalongo nu eizazizie idega lyage nu kusubya.
17.
Mukiti wa Abrahamu asasizie kwenda kuli Rebeka nu amusegile bunee: mpe mazi ma kunua makeke meli mu idega lyobe.
17.
Le serviteur courut au-devant d’elle et dit: « S’il te plaît, laisse-moi boire un peu d’eau de ta cruche. »
17.
Mukiti wa Abrahamu asasizie kwenda kuli Rebeka nu amusegile bunee: mpe mazi ma kunua makeke meli mu idega lyobe.
18.
Rebeka akwide bunee: tatane, nua, nu agezizie idega na maboko mage nu amunusizie mazi.
18.
Elle répondit: « Bois, Monseigneur » et vite elle abaissa sa cruche sur son bras et le fit boire.
18.
Rebeka akwide bunee: tatane, nua, nu agezizie idega na maboko mage nu amunusizie mazi.
19.
Kumbusa kwa kumunusia, amubwide bunee: nitagile ngamia zobe mazi nuzo aaba nu gazasile kunua.
19.
Quand elle eut fini de lui donner à boire, elle dit: « Je vais puiser aussi pour tes chameaux, jusqu’à ce qu’ils soient désaltérés. »
19.
Kumbusa kwa kumunusia, amubwide bunee: nitagile ngamia zobe mazi nuzo aaba nu gazasile kunua.
20.
Nu atulungwide idega lyage mu mugezi wa kunusia nyama, nu asasizie lingo ku kanuabalongo kutaga mango mazi. Anusizie ngamia insania.
20.
Vite elle vida sa cruche dans l’auge, courut encore au puits pour puiser et puisa pour tous les chameaux.
20.
Nu atulungwide idega lyage mu mugezi wa kunusia nyama, nu asasizie lingo ku kanuabalongo kutaga mango mazi. Anusizie ngamia insania.
21.
Mukiti ntatendile iyuki limozi nkungu zezo insania, tondo alolile ku mukinga nu kwibuzia ndi Yehowa amukasile mponga mu lugendo lwage.
21.
L’homme la considérait en silence, se demandant si Yahvé l’avait ou non mené au but.
21.
Mukiti ntatendile iyuki limozi nkungu zezo insania, tondo alolile ku mukinga nu kwibuzia ndi Yehowa amukasile mponga mu lugendo lwage.
22.
Gasilile ngamia kunua mazi, mukiti wa Abrahamu atolile kimpini kya olo kya mwembe, kya buzitu bwa shekeli ikumi nu mikotola ibili za maboko, nu abikasile ku Rebeka.
22.
Lorsque les chameaux eurent fini de boire, l’homme prit un anneau d’or pesant un demi-sicle, qu’il mit à ses narines, et, à ses bras, deux bracelets pesant dix sicles d’or,
22.
Gasilile ngamia kunua mazi, mukiti wa Abrahamu atolile kimpini kya olo kya mwembe, kya buzitu bwa shekeli ikumi nu mikotola ibili za maboko, nu abikasile ku Rebeka.
23.
Nu amubuzizie bunee: uli mukinga wa nazi? Nsolele ndi kuli kiziki kya kwiyombeka mu numba za so? Nu kyakuka ku ngamia?
23.
et il dit: « De qui es-tu la fille? Apprends-le moi, je te prie. Y a-t-il de la place chez ton père pour que nous passions la nuit? »
23.
Nu amubuzizie bunee: uli mukinga wa nazi? Nsolele ndi kuli kiziki kya kwiyombeka mu numba za so? Nu kyakuka ku ngamia?
24.
Amwakwide bunee: nili mukinga wa Betueli, mwana wa Nahori nu Milka.
24.
Elle répondit: « Je suis la fille de Bétuel, le fils que Milka a enfanté à Nahor »
24.
Amwakwide bunee: nili mukinga wa Betueli, mwana wa Nahori nu Milka.
25.
Nu lingo atendile bunee: tuli na nsolu zakama zakuka za kukasa ngamia zobe, nu kuli busio bwa bageni bwa kwiyombeka tulo.
25.
et elle continua: « Il y a, chez nous, de la paille et du fourrage en quantité, et de la place pour gîter. »
25.
Nu lingo atendile bunee: tuli na nsolu zakama zakuka za kukasa ngamia zobe, nu kuli busio bwa bageni bwa kwiyombeka tulo.
26.
Muntu akumbamide Yehowa,
26.
Alors l’homme se prosterna et adora Yahvé,
26.
Muntu akumbamide Yehowa,
27.
Nu atendile bunee: Yehowa aganunwe, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, ntalekede mponga zage nu bulili bwage ku mukota wane. Ku kitondo kyane, Yehowa ansondelezia mu lugendo buno nibasile ku numba za mubuto wa Abrahamu, mukota wane.
27.
et il dit: « Béni soit Yahvé, Dieu de mon maître Abraham, qui n’a pas ménagé sa bienveillance et la bonté à mon maître. Yahvé a guidé mes pas chez le frère de mon maître! »
27.
Nu atendile bunee: Yehowa aganunwe, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, ntalekede mponga zage nu bulili bwage ku mukota wane. Ku kitondo kyane, Yehowa ansondelezia mu lugendo buno nibasile ku numba za mubuto wa Abrahamu, mukota wane.
28.
Mukinga eitumine lubilo kuli nina kumubula bibyo bitondo.
28.
La jeune fille courut annoncer chez sa mère ce qui était arrivé.
28.
Mukinga eitumine lubilo kuli nina kumubula bibyo bitondo.
29.
Rebeka abezaga na mubitu wamanagwa Labani, nu we eitumine lubilo ku kanuabalongo kwabezaga wamulume.
29.
Or Rébecca avait un frère qui s’appelait Laban, et Laban courut au-dehors vers l’homme, à la source.
29.
Rebeka abezaga na mubitu wamanagwa Labani, nu we eitumine lubilo ku kanuabalongo kwabezaga wamulume.
30.
Gaamonine ku kimpini kya mwembe nu mikotola ku maboko, nu gongule ku bitondo binsania bya mubitu wage Rebeka, atendile bunee: bubuno u bwantendile muntu, Labani endile ku wozo wamulume nu amumonine ko emana bwigi na kanuabalongo gamozi na ngamia zage.
30.
Dès qu’il eut vu l’anneau et les bracelets que portait sa sœur et qu’il eut entendu sa sœur Rébecca dire: « Voilà comment cet homme m’a parlé », il alla vers l’homme et le trouva encore debout près des chameaux, à la source.
30.
Gaamonine ku kimpini kya mwembe nu mikotola ku maboko, nu gongule ku bitondo binsania bya mubitu wage Rebeka, atendile bunee: bubuno u bwantendile muntu, Labani endile ku wozo wamulume nu amumonine ko emana bwigi na kanuabalongo gamozi na ngamia zage.
31.
Nu amubwide bunee: uwe wakaswa mponga na Yehowa, vwa kweitu. Kubuni wemana gambuga? Nakulongekede busio mu numba, nu kiziki kya ngamia.
31.
Il lui dit: « Viens, béni de Yahvé! Pourquoi restes-tu dehors, quand j’ai débarrassé la maison et fait de la place pour les chameaux? »
31.
Nu amubwide bunee: uwe wakaswa mponga na Yehowa, vwa kweitu. Kubuni wemana gambuga? Nakulongekede busio mu numba, nu kiziki kya ngamia.
32.
Ububo muntu endile nage kwage, nu bakanwine bikagi ga ngamia nu bazilisizie bisugu byakama byakuka kuzo. Bakasile mazi ma koga ku mukiti wa Abrahamu nu ku bamulume babezaga nage buno boge ku magulu.
32.
L’homme vint à la maison et Laban débâta les chameaux, il donna de la paille et du fourrage aux chameaux et, pour lui et les hommes qui l’accompagnaient, de l’eau pour se laver les pieds.
32.
Ububo muntu endile nage kwage, nu bakanwine bikagi ga ngamia nu bazilisizie bisugu byakama byakuka kuzo. Bakasile mazi ma koga ku mukiti wa Abrahamu nu ku bamulume babezaga nage buno boge ku magulu.
33.
Kumbusa kwa koga, bamukasile idia, tondo atendile bunee: nsyalie lwabusio nsitenda kikyo kinatunganana kutenda. Labani akwide bunee: tubule kyo.
33.
On lui présenta à manger, mais il dit: « Je ne mangerai pas avant d’avoir dit ce que j’ai à dire », et Laban répondit: « Parle. »
33.
Kumbusa kwa koga, bamukasile idia, tondo atendile bunee: nsyalie lwabusio nsitenda kikyo kinatunganana kutenda. Labani akwide bunee: tubule kyo.
34.
Nu atendile bunee: nili mukiti wa Abrahamu.
34.
Il dit: « Je suis le serviteur d’Abraham.
34.
Nu atendile bunee: nili mukiti wa Abrahamu.
35.
Yehowa akasile mukota wane mponga nunse nu eseli mugumi. Amukasile mikoko nu ngombe, nu feza nu olo, nu ngamia nu mpunda, nu bakiti beingi bamulume nu bakinga.
35.
Yahvé a comblé mon maître de bénédictions et celui-ci est devenu très riche: il lui a donné du petit et du gros bétail, de l’argent et de l’or, des serviteurs et des servantes, des chameaux et des ânes.
35.
Yehowa akasile mukota wane mponga nunse nu eseli mugumi. Amukasile mikoko nu ngombe, nu feza nu olo, nu ngamia nu mpunda, nu bakiti beingi bamulume nu bakinga.
36.
Sara, mukazi wa mukota wane, amubutide mwana mu bukungu bwage, nu mukota wane Abrahamu amukasile binsania byage.
36.
Sara, la femme de mon maître, lui a, quand il était déjà vieux, enfanté un fils, auquel il a transmis tous ses biens.
36.
Sara, mukazi wa mukota wane, amubutide mwana mu bukungu bwage, nu mukota wane Abrahamu amukasile binsania byage.
37.
Nu mukota wane andumbizizie idagano, nu antendile bunee: ntulongekele mwana wane isonga na mukinga wa Bakanana, babo ba kisi kinkwikala mukyo,
37.
Mon maître m’a fait prêter ce serment: Tu ne prendras pas pour mon fils une femme parmi les filles des Cananéens dont j’habite le pays.
37.
Nu mukota wane andumbizizie idagano, nu antendile bunee: ntulongekele mwana wane isonga na mukinga wa Bakanana, babo ba kisi kinkwikala mukyo,
38.
Tondo wende ku kikanga kya tatane, ku kikanga kyane, nu kulongekela mwana wane isonga na mukinga wabo.
38.
Malheur à toi si tu ne vas pas dans ma maison paternelle, dans ma famille, choisir une femme pour mon fils!
38.
Tondo wende ku kikanga kya tatane, ku kikanga kyane, nu kulongekela mwana wane isonga na mukinga wabo.
39.
Nu nabuzizie mukota wane bunee: buni bunakite ndi mukinga ntaziga kusubya na nne?
39.
J’ai dit à mon maître: Peut-être cette femme n’acceptera pas de me suivre,
39.
Nu nabuzizie mukota wane bunee: buni bunakite ndi mukinga ntaziga kusubya na nne?
40.
Anakwide bunee: Yehowa wozo u nkwanzaga bindi binsania akasinga mwanzelo wage lwabusio lwobe buno ukite anga bunatunda, nu watolele mwana wane ko mukikulu wa kikanga kyane nu wa kikanga kya tatane.
40.
et il m’a répondu: Yahvé, en présence de qui j’ai marché, enverra son Ange avec toi, il te mènera au but et tu prendras pour mon fils une femme de ma famille, de ma maison paternelle.
40.
Anakwide bunee: Yehowa wozo u nkwanzaga bindi binsania akasinga mwanzelo wage lwabusio lwobe buno ukite anga bunatunda, nu watolele mwana wane ko mukikulu wa kikanga kyane nu wa kikanga kya tatane.
41.
Ububo wakandulwe mu idagano lyane ndi wabasa ku kikanga kyane, nu ndi tabakukasa mukinga umozi, nti wakandulwe mu idagano lyane.
41.
Tu seras alors quitte de ma malédiction: tu seras allé dans ma famille et, s’ils te refusent, tu seras quitte de ma malédiction.
41.
Ububo wakandulwe mu idagano lyane ndi wabasa ku kikanga kyane, nu ndi tabakukasa mukinga umozi, nti wakandulwe mu idagano lyane.
42.
Ganabasile lelo ku kanuabalongo, nasegile bunee: ee Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, ndi watunda, nkitile lelo buno nikite kikyo kinavule kukita.
42.
Je suis arrivé aujourd’hui à la source et j’ai dit: Yahvé, Dieu de mon maître Abraham, montre, je te prie, si tu es disposé à mener au but le chemin par où je vais:
42.
Ganabasile lelo ku kanuabalongo, nasegile bunee: ee Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu, ndi watunda, nkitile lelo buno nikite kikyo kinavule kukita.
43.
Ntukumona? Nili gano ku kanuabalongo. Ndi mukinga umozi avwa kutaga mazi, nu namubuzie bunee: ndi bwakutananizia, mpe mazi ma kunua ku idega lyobe,
43.
je me tiens près de la source; la jeune fille qui sortira pour puiser, à qui je dirai: S’il te plaît, donne-moi à boire un peu d’eau de ta cruche,
43.
Ntukumona? Nili gano ku kanuabalongo. Ndi mukinga umozi avwa kutaga mazi, nu namubuzie bunee: ndi bwakutananizia, mpe mazi ma kunua ku idega lyobe,
44.
Nu anakula bunee: nua mazi mamano, nu lingo natagile ngamia zobe mazi, we nti u wabe wozo wasombwede mukota Kalaga buno abe mukikulu wa mwana wa mukota wane Abrahamu.
44.
et qui répondra: Bois toi-même et je puiserai aussi pour tes chameaux, ce sera la femme que Yahvé a destinée au fils de mon maître.
44.
Nu anakula bunee: nua mazi mamano, nu lingo natagile ngamia zobe mazi, we nti u wabe wozo wasombwede mukota Kalaga buno abe mukikulu wa mwana wa mukota wane Abrahamu.
45.
Ganabezaga nsisila kusega mu mutima, Rebeka avule n’idega lyage ga kituli kyage, nu atagile mazi ku kanuabalongo nu kutuka ko. Nkungu zezo namusegile bunee: mpe mazi ma kunua, ndi watunda.
45.
Je n’avais pas fini de parler en moi-même que Rébecca sortait, sa cruche sur l’épaule. Elle descendit à la source et puisa. Je lui dis: Donne-moi à boire, s’il te plaît!
45.
Ganabezaga nsisila kusega mu mutima, Rebeka avule n’idega lyage ga kituli kyage, nu atagile mazi ku kanuabalongo nu kutuka ko. Nkungu zezo namusegile bunee: mpe mazi ma kunua, ndi watunda.
46.
Agezizie lubilo idega ku maboko nu kwakula bunee: l’nua, nu lingo natagile ngamia zobe mazi. Ububo nanune mazi, nu anusizie ngamia kumbusa.
46.
Vite, elle se déchargea de sa cruche et dit: Bois, et j’abreuverai aussi tes chameaux. J’ai bu et elle a abreuvé aussi mes chameaux.
46.
Agezizie lubilo idega ku maboko nu kwakula bunee: l’nua, nu lingo natagile ngamia zobe mazi. Ububo nanune mazi, nu anusizie ngamia kumbusa.
47.
Namubuzizie bunee: uli mukinga wa nazi? Nu akwide bunee: nili mukinga wa Betueli, u mwana wa Nahori nu wa Milka.
47.
Je lui ai demandé: De qui es-tu la fille? Et elle a répondu: Je suis la fille de Bétuel, le fils que Milka a donné à Nahor. Alors j’ai mis cet anneau à ses narines et ces bracelets à ses bras,
47.
Namubuzizie bunee: uli mukinga wa nazi? Nu akwide bunee: nili mukinga wa Betueli, u mwana wa Nahori nu wa Milka.
48.
Nu namukasile kimpini ku mwembe nu mikotola ku maboko, nu nakumbamide Yehowa, nu kuganuna Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu wansondelezizie mu nzila nsoga buno nitole mukinga wa mubuto wa mukota wane ku kabamba ka mwana wage.
48.
et je me suis prosterné et j’ai adoré Yahvé, et j’ai béni Yahvé, Dieu de mon maître Abraham, qui m’avait conduit par un chemin de bonté prendre pour son fils la fille du frère de mon maître.
48.
Nu namukasile kimpini ku mwembe nu mikotola ku maboko, nu nakumbamide Yehowa, nu kuganuna Yehowa, Kalaga wa mukota wane Abrahamu wansondelezizie mu nzila nsoga buno nitole mukinga wa mubuto wa mukota wane ku kabamba ka mwana wage.
49.
Kano kaluma, ndi mwakwila mukota wane kyombo mu bulili, nti mwambula bubo, nu ndi tabubo, nti mwambula buno nigaluke ku seidume aba ku seikazi.
49.
Maintenant, si vous êtes disposés à montrer à mon maître bienveillance et bonté, déclarez-le-moi, sinon, déclarez-le-moi, pour que je me tourne à droite ou à gauche. »
49.
Kano kaluma, ndi mwakwila mukota wane kyombo mu bulili, nti mwambula bubo, nu ndi tabubo, nti mwambula buno nigaluke ku seidume aba ku seikazi.
50.
Kumbusa Labani nu Betueli bamwakwide bunee: kikino kikutuka ku Yehowa. Tatunavwama kutenda kena, aba busoga aba bubi.
50.
Laban et Bétuel prirent la parole et dirent: « La chose vient de Yahvé, nous ne pouvons te dire ni oui ni non.
50.
Kumbusa Labani nu Betueli bamwakwide bunee: kikino kikutuka ku Yehowa. Tatunavwama kutenda kena, aba busoga aba bubi.
51.
Rebeka eli gano; mutole nu kusubya nu abe mukikulu wa mwana wa mukota wobe anga bwabwide Yehowa.
51.
Rébecca est là devant toi: prends-la et pars, et qu’elle devienne la femme du fils de ton maître, comme a dit Yahvé. »
51.
Rebeka eli gano; mutole nu kusubya nu abe mukikulu wa mwana wa mukota wobe anga bwabwide Yehowa.
52.
Gongule mukiti wa Abrahamu ku kikyo kibatendile, akumbile mazu gansi lwabusio lwa Yehowa,
52.
Lorsque le serviteur d’Abraham entendit ces paroles, il se prosterna à terre devant Yahvé.
52.
Gongule mukiti wa Abrahamu ku kikyo kibatendile, akumbile mazu gansi lwabusio lwa Yehowa,
53.
Nu kumbusa, abasizie bintu bya malebo, bya feza nu bya olo nu nsulu nu abikasile ku Rebeka. Lingo akasile nina nu mubitu wage nkaso za bukunza bunene.
53.
Il sortit des bijoux d’argent et d’or et des vêtements, qu’il donna à Rébecca; il fit aussi de riches cadeaux à son frère et à sa mère.
53.
Nu kumbusa, abasizie bintu bya malebo, bya feza nu bya olo nu nsulu nu abikasile ku Rebeka. Lingo akasile nina nu mubitu wage nkaso za bukunza bunene.
54.
Kumbusa kwa kukita bubo mukiti wa Abrahamu nu bamulume babezaga gamozi nage balide nu banune, nu beiyombekile kuko mu numba za Betueli nu Labani. Gabayukile mu nindunindu abwide Betueli nu Labani bunee: nsindikiziazi mu nzila buno nisubye ku mukota wane.
54.
Ils mangèrent et ils burent, lui et les hommes qui l’accompagnaient, et ils passèrent la nuit. Le matin, quand ils furent levés, il dit: « Laissez-moi aller chez mon maître. »
54.
Kumbusa kwa kukita bubo mukiti wa Abrahamu nu bamulume babezaga gamozi nage balide nu banune, nu beiyombekile kuko mu numba za Betueli nu Labani. Gabayukile mu nindunindu abwide Betueli nu Labani bunee: nsindikiziazi mu nzila buno nisubye ku mukota wane.
55.
Tondo mubitu wa Rebeka nu nina batendile bunee: ziga buno mukinga weitu asigale n’iswe izinga limozi aba bindi ikumi, nu kumbusa nti ende nobe.
55.
Alors le frère et la mère de Rébecca dirent: « Que la jeune fille reste avec nous une dizaine de jours, ensuite elle partira. »
55.
Tondo mubitu wa Rebeka nu nina batendile bunee: ziga buno mukinga weitu asigale n’iswe izinga limozi aba bindi ikumi, nu kumbusa nti ende nobe.
56.
Tondo abakwide bunee: tabusoga kunkanda gano. Mukota Kalaga atukitide busoga mu lugendo lweitu. Nsigazi nisubye ku mukota wane.
56.
Mais il leur répondit: « Ne me retardez pas, puisque c’est Yahvé qui m’a mené au but: laissez-moi partir, que j’aille chez mon maître. »
56.
Tondo abakwide bunee: tabusoga kunkanda gano. Mukota Kalaga atukitide busoga mu lugendo lweitu. Nsigazi nisubye ku mukota wane.
57.
Nu batendile bunee: tumane mukinga wenyene kumenya makengelo mage.
57.
Ils dirent: « Appelons la jeune fille et demandons-lui son avis. »
57.
Nu batendile bunee: tumane mukinga wenyene kumenya makengelo mage.
58.
Ububo bamanine Rebeka nu kumubuzia bunee: ndi watunda kwenda na wamulume wono? Akwide bunee: ee, natunda kwenda.
58.
Ils appelèrent Rébecca et lui dirent: « Veux-tu partir avec cet homme? » Et elle répondit: « Je veux bien. »
58.
Ububo bamanine Rebeka nu kumubuzia bunee: ndi watunda kwenda na wamulume wono? Akwide bunee: ee, natunda kwenda.
59.
Ububo beitabizizie nu bamusingile gamozi na wozo wabezaga mulezi wage, buno bende na mukiti wa Abrahamu nu bantu bavule nage.
59.
Alors ils laissèrent partir leur sœur Rébecca, avec sa nourrice, le serviteur d’Abraham et ses hommes.
59.
Ububo beitabizizie nu bamusingile gamozi na wozo wabezaga mulezi wage, buno bende na mukiti wa Abrahamu nu bantu bavule nage.
60.
Nu bakasile Rebeka mponga nu kumubula bunee: mubitu weitu, witile nu kuba nina wa tununu twa bantu. Babo b’ibuta lyobe bakinde beiti mu miino zabo.
60.
Ils bénirent Rébecca et lui dirent: « Notre sœur, ô toi, deviens des milliers de myriades! Que ta postérité conquière la porte de ses ennemis! »
60.
Nu bakasile Rebeka mponga nu kumubula bunee: mubitu weitu, witile nu kuba nina wa tununu twa bantu. Babo b’ibuta lyobe bakinde beiti mu miino zabo.
61.
Rebeka nu bakiti bage bakanine byabo nu babakamine ga ngamia zabo nu bendile na mukiti wa Abrahamu. Bo bansania balingile lugendo.
61.
Rébecca et ses servantes se levèrent, montèrent sur les chameaux et suivirent l’homme. Le serviteur prit Rébecca et partit.
61.
Rebeka nu bakiti bage bakanine byabo nu babakamine ga ngamia zabo nu bendile na mukiti wa Abrahamu. Bo bansania balingile lugendo.
62.
Isaka atukile ku Beri-Lahai-Roi kubuno eikalaga mu Negevi.
62.
Isaac était revenu du puits de Lahaï-Roï, et il habitait au pays du Négeb.
62.
Isaka atukile ku Beri-Lahai-Roi kubuno eikalaga mu Negevi.
63.
Mwigolo lya busi bumozi, atabangile mu isoa kukengela, nu atambizie meiso, nu amonine ku ngamia zikuvwa.
63.
Or Isaac sortit pour se promener dans la campagne, à la tombée du soir, et, levant les yeux, il vit que des chameaux arrivaient.
63.
Mwigolo lya busi bumozi, atabangile mu isoa kukengela, nu atambizie meiso, nu amonine ku ngamia zikuvwa.
64.
Rebeka nu we atambizie meiso mage nu amonine ku Isaka. Agelile gansi ku ngamia zage,
64.
Et Rébecca, levant les yeux, vit Isaac. Elle sauta à bas du chameau
64.
Rebeka nu we atambizie meiso mage nu amonine ku Isaka. Agelile gansi ku ngamia zage,
65.
Nu abuzizie mukiti wa Abrahamu bunee: nazi wozo wamulume mu isoa wavwa kutuli? Wozo mukiti amwakwide bunee: we eli mukota wane. Ububo Rebeka atolile nsulu zage nu eikukidezo ku meiso.
65.
et dit au serviteur: « Quel est cet homme-là, qui vient dans la campagne à notre rencontre? » Le serviteur répondit: « C’est mon maître »; alors elle prit son voile et se couvrit.
65.
Nu abuzizie mukiti wa Abrahamu bunee: nazi wozo wamulume mu isoa wavwa kutuli? Wozo mukiti amwakwide bunee: we eli mukota wane. Ububo Rebeka atolile nsulu zage nu eikukidezo ku meiso.
66.
Mukiti asolede Isaka binsania byakitile.
66.
Le serviteur raconta à Isaac toute l’affaire qu’il avait faite.
66.
Mukiti asolede Isaka binsania byakitile.
67.
Nu Isaka eingizizie Rebeka mu numba za hema zabezaga za nina Sara, nu amusongile. U bwabede Rebeka mukazi wa Isaka, nu Isaka amutundile nunse, nu abobelezizibwe kumbusa kwa lukuo lwa nina.
67.
Et Isaac introduisit Rébecca dans sa tente: il la prit et elle devint sa femme et il l’aima. Et Isaac se consola de la perte de sa mère.
67.
Nu Isaka eingizizie Rebeka mu numba za hema zabezaga za nina Sara, nu amusongile. U bwabede Rebeka mukazi wa Isaka, nu Isaka amutundile nunse, nu abobelezizibwe kumbusa kwa lukuo lwa nina.

