1.
Yakobo eizizizie mu kisi kya Kanana mwikalaga isi.
1.
Mais Jacob demeura dans le pays où son père avait séjourné, dans le pays de Canaan.
1.
Yakobo eizizizie mu kisi kya Kanana mwikalaga isi.
2.
Kakano keli kazeni ka kikanga kya Yakobo. Yosefu abezaga musikila wa myaka ikumi nu mutubakamo, nu alangaga mikoko nu mpene z isi. Bakasia bage babezaga basikila ba tulemba tw isi, u bana ba Biliha nu ba Zilpa. Yosefu asambalaga misagu mibi zabo ku isi.
2.
Voici l’histoire de Jacob. Joseph avait dix-sept ans. Il gardait le petit bétail avec ses frères, il était jeune, avec les fils de Bilha et les fils de Zilpa, femmes de son père, et Joseph rapporta à leur père le mal qu’on disait d’eux.
2.
Kakano keli kazeni ka kikanga kya Yakobo. Yosefu abezaga musikila wa myaka ikumi nu mutubakamo, nu alangaga mikoko nu mpene z isi. Bakasia bage babezaga basikila ba tulemba tw isi, u bana ba Biliha nu ba Zilpa. Yosefu asambalaga misagu mibi zabo ku isi.
3.
Yakobo atundile Yosefu kutinga bango basikila bage, kubuno Yosefu abutilwe mu bukungu bwage. Yakobo akitide Yosefu ikoti lya nsulu nsoga nunse, z idangi isoga.
3.
Israël aimait Joseph plus que tous ses autres enfants, car il était le fils de sa vieillesse, et il lui fit faire une tunique ornée.
3.
Yakobo atundile Yosefu kutinga bango basikila bage, kubuno Yosefu abutilwe mu bukungu bwage. Yakobo akitide Yosefu ikoti lya nsulu nsoga nunse, z idangi isoga.
4.
Gamonine mibuto zage buno isi itilide kumutunda bamusombile nu tabavwamine kutendana nage moki mabota tondo makali.
4.
Ses frères virent que son père l’aimait plus que tous ses autres fils et ils le prirent en haine, devenus incapables de lui parler amicalement.
4.
Gamonine mibuto zage buno isi itilide kumutunda bamusombile nu tabavwamine kutendana nage moki mabota tondo makali.
5.
Yosefu akesizie ndozi kindi kimozi, nu azilagwide ku mibuto zage, tondo bamusombile lingo kutinga ku kabamba ka ndozi.
5.
Or Joseph eut un songe et il en fit part à ses frères qui le haïrent encore plus.
5.
Yosefu akesizie ndozi kindi kimozi, nu azilagwide ku mibuto zage, tondo bamusombile lingo kutinga ku kabamba ka ndozi.
6.
Ababwide bunee: Ungwililazi ndozi zane.
6.
Il leur dit: « Ecoutez le rêve que j’ai fait:
6.
Ababwide bunee: Ungwililazi ndozi zane.
7.
Mu ndozi, namonine tukukanda mikanda za mbuto munkatini mw isoa. Kitangalabesi, mukanda wane wemanine kima nu mikanda zeinyu zatimbile nu kukumbama lwabusio lwago.
7.
il me paraissait que nous étions à lier des gerbes dans les champs, et voici que ma gerbe se dressa et qu’elle se tintdebout, et vos gerbes l’entourèrent et elles se prosternèrent devant ma gerbe. »
7.
Mu ndozi, namonine tukukanda mikanda za mbuto munkatini mw isoa. Kitangalabesi, mukanda wane wemanine kima nu mikanda zeinyu zatimbile nu kukumbama lwabusio lwago.
8.
Mibuto zage zamwakwide bunee: Ndi ukutunda kutwangata? Ndi ukatwangata lebelebe? Nu batalikide lingo kumusomba ku kabamba ka ndozi zage nu ka moki mage.
8.
Ses frères lui répondirent: « Voudrais-tu donc régner sur nous en roi ou bien dominer en maître? » Et ils le haïrent encoreplus, à cause de ses rêves et de ses propos.
8.
Mibuto zage zamwakwide bunee: Ndi ukutunda kutwangata? Ndi ukatwangata lebelebe? Nu batalikide lingo kumusomba ku kabamba ka ndozi zage nu ka moki mage.
9.
Lingo Yosefu akesizie ndozi, nu azilagwide ku mibuto zage. Abwide bunee: Ungwililazi. Nakesizie na zengo ndozi. Muzo, kisongo kya busi nu mwezi nu nkeninkeni ikumi nu lumozi zankumbaminaga.
9.
Il eut encore un autre songe, qu’il raconta à ses frères. Il dit: « J’ai encore fait un rêve: il me paraissait que lesoleil, la lune et onze étoiles se prosternaient devant moi. »
9.
Lingo Yosefu akesizie ndozi, nu azilagwide ku mibuto zage. Abwide bunee: Ungwililazi. Nakesizie na zengo ndozi. Muzo, kisongo kya busi nu mwezi nu nkeninkeni ikumi nu lumozi zankumbaminaga.
10.
Alagwide zezo ndozi ku isi, nu isi amuzugide bunee: Ndozi nkizi zeno? Nyoko nu mibuto zobe nu nne, ndi lebelebe twavwe kuguli nu kukukumbamina?
10.
Il raconta cela à son père et à ses frères, mais son père le gronda et lui dit: « En voilà un rêve que tu as fait! Allons-nous donc, moi, ta mère et tes frères, venir nous prosterner à terre devant toi? »
10.
Alagwide zezo ndozi ku isi, nu isi amuzugide bunee: Ndozi nkizi zeno? Nyoko nu mibuto zobe nu nne, ndi lebelebe twavwe kuguli nu kukukumbamina?
11.
Mibuto zage zabezaga na lugi kweli tondo isi alangaga bitondo bibyo mu mutima wage.
11.
Ses frères furent jaloux de lui, mais son père gardait la chose dans sa mémoire.
11.
Mibuto zage zabezaga na lugi kweli tondo isi alangaga bitondo bibyo mu mutima wage.
12.
Mibuto za Yosefu bendile ku isoa lyabo lyabezaga bwigi na mwino wa Sekemu, kulisia bituganwa by isibo mulyo.
12.
Ses frères allèrent paître le petit bétail de leur père à Sichem.
12.
Mibuto za Yosefu bendile ku isoa lyabo lyabezaga bwigi na mwino wa Sekemu, kulisia bituganwa by isibo mulyo.
13.
Yakobo abwide Yosefu bunee: Wizi buno mibuto zobe zikulisia mikoko bwigi na mwino wa Sekemu. Nkutunda kukusinga kubeli. Akwide bunee: Busoga. Nili kayikayika kwenda.
13.
Israël dit à Joseph: « Tes frères ne sont-ils pas au pâturage à Sichem? Viens, je vais t’envoyer vers eux » et il répondit: « Je suis prêt. » Genèse 37,
13.
Yakobo abwide Yosefu bunee: Wizi buno mibuto zobe zikulisia mikoko bwigi na mwino wa Sekemu. Nkutunda kukusinga kubeli. Akwide bunee: Busoga. Nili kayikayika kwenda.
14.
Ububo Yakobo amubwide bunee: Enda umone ndi binsania bya mibuto zobe nu bya mikoko bili busoga, nu kusubania kundi nu kwenda ku Sekemu.
14.
Il lui dit: « Va donc voir comment se portent tes frères et le bétail, et rapporte-moi des nouvelles. » Il l’envoya de la vallée d’Hébron et Joseph arriva à Sichem.
14.
Ububo Yakobo amubwide bunee: Enda umone ndi binsania bya mibuto zobe nu bya mikoko bili busoga, nu kusubania kundi nu kwenda ku Sekemu.
15.
Gaabasile ko, muntu amumonine ko akutimbatimba mu isoa nu amubuzizie bunee: Kikizi kyukulonda?
15.
Un homme le rencontra errant dans la campagne et cet homme lui demanda: « Que cherches-tu? »
15.
Gaabasile ko, muntu amumonine ko akutimbatimba mu isoa nu amubuzizie bunee: Kikizi kyukulonda?
16.
Yosefu akwide bunee: Nkulonda mibuto zane. Ndi unavwama kumbula kuni kubendile kulisia bituganwa byabo?
16.
Il répondit: « Je cherche mes frères. Indique-moi, je te prie, où ils paissent leurs troupeaux. »
16.
Yosefu akwide bunee: Nkulonda mibuto zane. Ndi unavwama kumbula kuni kubendile kulisia bituganwa byabo?
17.
Wozo wamulume amwakwide bunee: Batukile gano. Nungule gabatendile bunee: Twende ku Dotani. Ububo, Yosefu abayangile nu abasangile ku Dotani.
17.
L’homme dit: « Ils ont décampé d’ici, je les ai entendus qui disaient: Allons à Dotân »; Joseph partit en quête de ses frères et il les trouva à Dotân.
17.
Wozo wamulume amwakwide bunee: Batukile gano. Nungule gabatendile bunee: Twende ku Dotani. Ububo, Yosefu abayangile nu abasangile ku Dotani.
18.
Bamumonine ko gaabezaga eikili bulazi nabo, nu lwabusio ntebasa bwigi nabo, bakalile kakungu ka kumwita.
18.
Ils l’aperçurent de loin et, avant qu’il n’arrivât près d’eux, ils complotèrent de le faire mourir.
18.
Bamumonine ko gaabezaga eikili bulazi nabo, nu lwabusio ntebasa bwigi nabo, bakalile kakungu ka kumwita.
19.
Batendenne bunee: Tamukumona? Nyene ndozi avwa.
19.
Ils se dirent entre eux: « Voilà l’homme aux songes qui arrive!
19.
Batendenne bunee: Tamukumona? Nyene ndozi avwa.
20.
Tukite buni? Tumwite, nu kwisa kitumba kyage mu kanuabalongo kamozi nu kutenda buno nyama nkali zamulile nu tumone buni bwabe ndozi zage.
20.
Maintenant, venez, tuons-le et jetons-le dans n’importe quelle citerne; nous dirons qu’une bête féroce l’a dévoré. Nous allons voir ce qu’il adviendra de ses songes! »
20.
Tukite buni? Tumwite, nu kwisa kitumba kyage mu kanuabalongo kamozi nu kutenda buno nyama nkali zamulile nu tumone buni bwabe ndozi zage.
21.
Rubeni ongule moki mabo, nu agelekile kumwonia mu maboko mabo. Atendile bunee: Tatumwite!
21.
Mais Ruben entendit et il le sauva de leurs mains. Il dit: « N’attentons pas à sa vie! »
21.
Rubeni ongule moki mabo, nu agelekile kumwonia mu maboko mabo. Atendile bunee: Tatumwite!
22.
Tumwise tugu mu wono muzinga guteli na mazi gano mu kalula, tondo tatumwite. Rubeni atendile bubo kubuno akengede kumwonia, kumutikya mu muzinga nu kumusubania ku isi.
22.
Ruben leur dit: « Ne répandez pas le sang! Jetez-le dans cette citerne du désert, mais ne portez pas la main sur lui! »C’était pour le sauver de leurs mains et le ramener à son père.
22.
Tumwise tugu mu wono muzinga guteli na mazi gano mu kalula, tondo tatumwite. Rubeni atendile bubo kubuno akengede kumwonia, kumutikya mu muzinga nu kumusubania ku isi.
23.
Gabasile Yosefu ku mibuto zage, bamutikizye ikoti lyage lya malebo lyabezaga nalyo,
23.
Donc, lorsque Joseph arriva près de ses frères, ils le dépouillèrent de sa tunique, la tunique ornée qu’il portait.
23.
Gabasile Yosefu ku mibuto zage, bamutikizye ikoti lyage lya malebo lyabezaga nalyo,
24.
bamukatile nu kumwisa mu muzinga gutabezaga na mazi.
24.
Ils se saisirent de lui et le jetèrent dans la citerne; c’était une citerne vide, où il n’y avait pas d’eau.
24.
bamukatile nu kumwisa mu muzinga gutabezaga na mazi.
25.
Gababezaga bese balia, bamonine kitangalabesi baIsimaeli bakuvwa na ngamia zabo, batukaga ku Gileadi bakwenda ku Misri na bulago nu aliga nu ngenge buno bazikunzie ku Misri.
25.
Puis ils s’assirent pour manger. Comme ils levaient les yeux, voici qu’ils aperçurent une caravane d’Ismaélites qui venait de Galaad. Leurs chameaux étaient chargés de gomme adragante, de baume et de ladanum, qu’ils allaient livrer en Égypte.
25.
Gababezaga bese balia, bamonine kitangalabesi baIsimaeli bakuvwa na ngamia zabo, batukaga ku Gileadi bakwenda ku Misri na bulago nu aliga nu ngenge buno bazikunzie ku Misri.
26.
Yuda abwide mibuto zage bunee: Mutali mukizi kutuli ndi twita mubuto weitu nu kubisa kitondo kikyo?
26.
Alors Juda dit à ses frères: « Quel profit y aurait-il à tuer notre frère et couvrir son sang?
26.
Yuda abwide mibuto zage bunee: Mutali mukizi kutuli ndi twita mubuto weitu nu kubisa kitondo kikyo?
27.
Vwazi, tumukunzie ku baIsimaeli nu tatubike maboko meitu kweli. Lebelebe eli mubuto weitu, wa kikanga kyeitu. Mibuto zitabizizie,
27.
Venez, vendons-le aux Ismaélites, mais ne portons pas la main sur lui: il est notre frère, de la même chair que nous. » Et ses frères l’écoutèrent.
27.
Vwazi, tumukunzie ku baIsimaeli nu tatubike maboko meitu kweli. Lebelebe eli mubuto weitu, wa kikanga kyeitu. Mibuto zitabizizie,
28.
nu gatingile baMidiani bamozi, mibuto za Yosefu zamutikizye mu muzinga nu bamukunzizie ku baIsimaeli ku bukunza bwa byindi makumi mabili bya feza. BaIsimaeli bendile na Yosefu ku Misri.
28.
Or des gens passèrent, des marchands madianites, et ils retirèrent Joseph de la citerne. Ils vendirent Joseph aux Ismaélites pour vingt sicles d’argent et ceux-ci le conduisirent en Égypte.
28.
nu gatingile baMidiani bamozi, mibuto za Yosefu zamutikizye mu muzinga nu bamukunzizie ku baIsimaeli ku bukunza bwa byindi makumi mabili bya feza. BaIsimaeli bendile na Yosefu ku Misri.
29.
Rubeni asubanizie ku muzinga, nu amonine buno Yosefu ntabezaga mo lingo. Ku kabebe kage, atile nsulu zage.
29.
Lorsque Ruben retourna à la citerne, voilà que Joseph n’y était plus! Il déchira ses vêtements
29.
Rubeni asubanizie ku muzinga, nu amonine buno Yosefu ntabezaga mo lingo. Ku kabebe kage, atile nsulu zage.
30.
Asubanizie kuli mibuto nu alilile bunee: Musikila nteli ko, buni bunikita?
30.
et, revenant vers ses frères, il dit: « L’enfant n’est plus là! Et moi, où vais-je aller? »
30.
Asubanizie kuli mibuto nu alilile bunee: Musikila nteli ko, buni bunikita?
31.
Nu beitile mpene nu batutikile nsulu za Yosefu mu mikila za mpene.
31.
Ils prirent la tunique de Joseph et, ayant égorgé un bouc, ils trempèrent la tunique dans le sang.
31.
Nu beitile mpene nu batutikile nsulu za Yosefu mu mikila za mpene.
32.
Bendile na nsulu za Yosefu kuli isibo nu bamubwide bunee: Twakunzile zo mu nzila. Ndi nsulu zeno zili za mwana wobe?
32.
Ils envoyèrent la tunique ornée, ils la firent porter à leur père avec ces mots: « Voilà ce que nous avons trouvé! Regarde si ce ne serait pas la tunique de ton fils. »
32.
Bendile na nsulu za Yosefu kuli isibo nu bamubwide bunee: Twakunzile zo mu nzila. Ndi nsulu zeno zili za mwana wobe?
33.
Azimenyine nu atendile bunee: Ee, zili zage. Nyama nkali zamwitile. Mwana wane Yosefu alibwa.
33.
Celui-ci regarda et dit: « C’est la tunique de mon fils! Une bête féroce l’a dévoré. Joseph a été mis en pièces! »
33.
Azimenyine nu atendile bunee: Ee, zili zage. Nyama nkali zamwitile. Mwana wane Yosefu alibwa.
34.
Yakobo atile nsulu zage ku kabebe kage, nu eivwalikizie ikunino. Alilide mwana wage bindi byingi.
34.
Jacob déchira son vêtement, il mit un sac sur ses reins et fit le deuil de son fils pendant longtemps.
34.
Yakobo atile nsulu zage ku kabebe kage, nu eivwalikizie ikunino. Alilide mwana wage bindi byingi.
35.
Bango bana bage bamulume nu bakinga bavule kumubibya, tondo ntazigile kubibibwa. Atendile bunee: Nkayikwa mu nsinda zane nikililila mwana wane. Ububo Yakobo eizizizie akulilila mwana wage Yosefu.
35.
Tous ses fils et ses filles vinrent pour le consoler, mais il refusa toute consolation et dit: « Non, c’est en deuil que je veux descendre au shéol auprès de mon fils. » Et son père le pleura.
35.
Bango bana bage bamulume nu bakinga bavule kumubibya, tondo ntazigile kubibibwa. Atendile bunee: Nkayikwa mu nsinda zane nikililila mwana wane. Ububo Yakobo eizizizie akulilila mwana wage Yosefu.
36.
Mu bindi bibyo, baMidiani babasile ku Misri na Yosefu, nu bamukunzizie ku Potifari, u musondelezia wa bakoloboyo ba numba za Farao.
36.
Cependant, les Madianites l’avaient vendu en Égypte à Potiphar, eunuque de Pharaon et commandant des gardes.
36.
Mu bindi bibyo, baMidiani babasile ku Misri na Yosefu, nu bamukunzizie ku Potifari, u musondelezia wa bakoloboyo ba numba za Farao.

