1.
Mukota Davidi abezaga mukungu nunse, wa myaka mingi. Bamukukide na nsulu, tondo ntabede na muzuzo waswaga.
1.
Le roi David était un vieillard avancé en âge; on lui mit des couvertures sans qu’il pût se réchauffer.
1.
…
2.
Ku bubo, bakiti bage bamubwide bunee: “Bwatunganana kulonda mukinga utemenya wamulume kukasia mukota, emane lwabusio lwa mukota, amukunge nu eiyombeke ku bukuba bwobe, buno mukota weitu amone muzuzo.”
2.
Alors ses serviteurs lui dirent: « Qu’on cherche pour Monseigneur le roi une jeune fille qui assiste le roi et qui le soigne: elle couchera sur ton sein et cela tiendra chaud à Monseigneur le roi. »
2.
…
3.
Ububo balondile mukinga musoga mu kisi kinsania kya Israeli, nu bamonine Abisagi muSunami, nu bavule nage ku mukota.
3.
Ayant donc cherché une belle jeune fille dans tout le territoire d’Israël, on trouva Abishag de Shunem et on l’amena au roi.
3.
…
4.
Nu wozo mukinga abezaga musoga nunse. Akungile mukota nu kumukambila, tondo mukota ntamumenyine.
4.
Cette jeune fille était extrêmement belle; elle soigna le roi et le servit, mais il ne la connut pas.
4.
…
5.
Kumbusa Adonia, mwana wa Hagiti, eizanzwide wenyene nu atendile bunee: “Nne nabe mukota.” Eibikide tuyanga nu babo beli gantata ga farasi, nu bantu makumi matano bendaga lubilo lwabusio lwage.
5.
Or Adonias, le fils de Haggit, jouait au prince en disant: « C’est moi qui régnerai! » il s’était procuré char et attelage et 50 gardes qui couraient devant lui.
5.
…
6.
Nu isi ntamuzugide aba limbizi limozi mu kalamo kage kutenda bunee: “Kubuni ukukita bubuno?” Abezaga mbangilwa nunse nu abutilwe kumbusa kwa Abusaloma.
6.
De sa vie, son père ne l’avait contrarié en disant: « Pourquoi agis-tu ainsi? » Il avait lui aussi très belle apparence et sa mère l’avait enfanté après Absalom.
6.
…
7.
Agomezie na Yoabu, mwana wa Zeruya nu Abiatari sankoga, nu babede ku lulenge lwage.
7.
Il s’aboucha avec Joab fils de Ceruya et avec le prêtre Ebyatar, qui se rallièrent à la cause d’Adonias;
7.
…
8.
Tondo Zadoki, sankoga, nu Benaya mwana wa Yehoyada, nu Natana mulengania, nu Simei, nu Rei, nu mapuka ma Davidi, tababezaga ku lulenge lwa Adonia.
8.
mais ni le prêtre Sadoq, ni Benayahu fils de Yehoyada, ni le prophète Natân, ni Shiméï et Reï, ni les preux de David, n’étaient avec Adonias.
8.
…
9.
Adonia asesile mikoko nu ngombe nu byana bya ngombe byanona, bwigi n’ikozi lya Zoheleti lili bwigi na kanuabalongo ka Eni-Rogeli. Amanine mibuto zage insania, bana ba mukota nu bantu bansania ba Yuda bakiti ba mukota.
9.
Un jour qu’Adonias immolait des moutons, des boeufs et des veaux gras à la Pierre-qui-glisse, qui est près de la source du Foulon, il invita tous ses frères, les princes royaux, et tous les Judéens au service du roi,
9.
…
10.
Tondo ntamanine Natana mulengania aba Benaya, aba mapuka, aba Solomono, mubuto wage.
10.
mais il n’invita pas le prophète Natân, ni Benayahu, ni les preux, ni son frère Salomon.
10.
…
11.
Ububo Natana abwide Bati-Seba, nina wa Solomono bunee: “Ndi ntungule buno Adonia mwana wa Hagiti ese mukota nu Davidi, mukota weitu ntabumenyine? 12 Kasi vwa kano kaluma, nikukase lwango buno wonie kalamo kobe nu ka mwana wobe Solomono.
11.
Alors Natân dit à Bethsabée, la mère de Salomon: « N’as-tu pas appris qu’Adonias fils de Haggit est devenu roi à l’insu de notre seigneur David?
11.
…
12.
…
12.
Eh bien! laisse-moi te donner maintenant un conseil, pour que tu sauves ta vie et celle de ton fils Salomon.
12.
…
13.
Enda, wingile ku mukota Davidi kumubuzia bunee: ‘Ee mukota wane mwangati, ndi ntwalumbide kundi mukiti wobe bunee: “Lebelebe Solomono mwana wobe angate kumbusa kwane, nu we eikale ga kisumbi kyane kya bukota?” Buni bwaba Adonia mukota?’
13.
Va, entre chez le roi David, et dis-lui: N’est-ce pas toi, Monseigneur le roi, qui as fait ce serment à ta servante; Ton fils Salomon régnera après moi et c’est lui qui s’assiéra sur mon trône? Comment donc Adonias est-il devenu roi?
13.
…
14.
Nu gawabe uki watenda na mukota gago, ningile kumbusa kwobe kukokomezia moki mobe.”
14.
Et pendant que tu seras là, conversant encore avec le roi, j’entrerai après toi et j’appuierai tes paroles. »
14.
…
15.
Ububo Bati-Seba eingide ku busio bwa mukota. Mukota abezaga ese mukungu nunse nu Abisagi muSunami abezaga akumukambila.
15.
Bethsabée se rendit chez le roi dans sa chambre (il était très vieux et Abishag de Shunem le servait).
15.
…
16.
Bati-Seba akumbaminne nu kukoma mazu mage gansi lwabusio lwa mukota. Nu mukota abuzizie bunee: “Kikizi kyukwiyanina?”
16.
Elle s’agenouilla et se prosterna devant le roi, et le roi dit: « Que désires-tu? »
16.
…
17.
Amwakwide bunee: “Mukota wane, walumbilide mukiti wobe mu Yehowa, Kalaga wobe, bunee: ‘Solomono mwana wobe angate kumbusa kwane, nu eikale ga kisumbi kyane kya bukota.’
17.
Elle lui répondit: « Monseigneur, tu as juré à ta servante par Yahvé ton Dieu: Ton fils Salomon régnera après moi, et c’est lui qui s’assiéra sur mon trône.
17.
…
18.
Nu kano kaluma lola, Adonia es’angata, nu uwe, mukota wane mwangati, ntwizi kubo.
18.
Voici maintenant qu’Adonias est devenu roi, et toi, Monseigneur le roi, tu n’en saurais rien!
18.
…
19.
Asesile ngombe nu byana bya ngombe byanona nu mikoko mingi. Amanine bana bansania ba mukota, nu Abiatari sankoga, nu Yoabu, mukota w’iyombo, tondo ntamanine Solomono mukiti wobe.
19.
Car il a immolé quantité de boeufs, de veaux gras et de moutons, et il a invité tous les princes royaux, le prêtre Ebyatar, le général Joab, mais ton serviteur Salomon, il ne l’a pas invité!
19.
…
20.
Ee mukota wane, meiso ma baIsraeli bansania malola kuguli buno ubamenyesie nazi wikale ga kisumbi kya mukota wane mwangati kumbusa kwage.
20.
Pourtant c’est vers toi, Monseigneur le roi, que tout Israël regarde pour que tu lui désignes le successeur de Monseigneur le roi.
20.
…
21.
Ndi ta bubo, kwabe buno nkungu ziwabikwe mu nsinda gamozi na baso, nti nne nu mwana wane Solomono twaganzwe anga bagi.”
21.
Et quand Monseigneur le roi sera couché avec ses pères, moi et mon fils Salomon, nous expierons cela! »
21.
…
22.
Nu gaabezaga eki atendana na mukota, Natana mulengania abasile.
22.
Elle parlait encore que le prophète Natân arriva.
22.
…
23.
Batendile ku mukota bunee: “Lola, Natana mulengania abasa.” Nu we, geingide kuli mukota, akumbaminne nu kwikya malanga gansi lwabusio lwa mukota.
23.
On annonça au roi: « Le prophète Natân est là. » Il entra chez le roi et se prosterna devant lui, la face contre terre.
23.
…
24.
Natana amubuzizie bunee: “Ee mukota wane mwangati, ndi watendile buno Adonia abe mukota kumbusa kwobe nu eikale ga kisumbi kyobe kya bukota?
24.
Natân dit: « Monseigneur le roi, tu as donc décrété: Adonias régnera après moi et s’assiéra sur mon trône!
24.
…
25.
Kubuno agela lelo nu kusesa ngombe nu byana bya ngombe byanona nu mikoko mingi. Nu amanine bana bansania ba mukota nu bakota ba mayombo, nu Abiatari sankoga; bakulia nu kunua lwabusio lwage nu bakutenda bunee: ‘Alame mukota Adonia!’
25.
Car il est descendu aujourd’hui, il a immolé quantité de boeufs, de veaux gras et de moutons et il a invité tous les princes royaux, les officiers de l’armée et le prêtre Ebyatar; les voilà qui mangent et boivent en sa présence et qui crient: Vive le roi Adonias!
25.
…
26.
Tondo ntatumanine, aba nne mukiti wobe, aba Zadoki sankoga, aba Benaya mwana wa Yehoyada aba Solomono mukiti wobe.
26.
Mais moi ton serviteur, le prêtre Sadoq, Benayahu fils de Yehoyada et ton serviteur Salomon, il ne nous a pas invités.
26.
…
27.
Ndi kikino kitondo kyakitilwe na mukota wane mwangati geteli kutusambalila, beiswe bakiti bage, nazi wikale ga kisumbi kya mukota mwangati weitu kumbusa kwage?”
27.
Se peut-il que la chose vienne de Monseigneur le roi et que tu n’aies pas fait savoir à tes fidèles qui succéderait sur le trône à Monseigneur le roi? »
27.
…
28.
Kusila mukota Davidi akwide bunee: “Mmaninazi Bati-Seba.” Eingide ku mukota nu emenne lwabusio lwage.
28.
Le roi David prit la parole et dit: « Appelez-moi Bethsabée. » Elle entra chez le roi et se tint devant lui.
28.
…
29.
Nu mukota alumbide bunee: “Anga bukulama Yehowa, wozo wankulwide mu mbabazio insania, 30 lebelebe nkukita lelo anga bunakulumbide mu Yehowa, Kalaga wa baIsraeli, bunee: ‘Mwana wobe Solomono angate kumbusa kwane nu eikale ga kisumbi kyane kya bukota mu kiziki kyane.’ U bunakite lelo.”
29.
Alors le roi lui fit ce serment: « Par Yahvé vivant, qui m’a délivré de toutes les angoisses,
29.
…
30.
…
30.
comme je t’ai juré par Yahvé, Dieu d’Israël, que ton fils Salomon régnerait après moi et s’assiérait à ma place sur le trône, ainsi ferai-je aujourd’hui même. »
30.
…
31.
Ububo Bati-Seba akumbaminne nu kwikya malanga mage gansi lwabusio lwa mukota nu atendile bunee: “Alame ku milyalya mukota wane Davidi.”
31.
Bethsabée s’agenouilla, la face contre terre, se prosterna devant le roi et dit: « Vive à jamais Monseigneur le roi David! »
31.
…
32.
Mukota Davidi atendile bunee: “Mmaninazi Zadoki sankoga nu Natana mulengania nu Benaya mwana wa Yehoyada,” nu babasile lwabusio lwa mukota.
32.
Puis le roi David dit: « Appelez-moi le prêtre Sadoq, le prophète Natân et Benayahu fils de Yehoyada. » Ils entrèrent chez le roi
32.
…
33.
Mukota akakizizie bunee: “Endazi na bakiti bane nu mubakamie Solomono mwana wane gantata ga nyumbu zane nu mugeziazi ku Gihoni.
33.
et celui-ci leur dit: « Prenez avec vous la garde royale, faites monter mon fils Salomon sur ma propre mule et faites-le descendre à Gihôn.
33.
…
34.
Kuko, Zadoki sankoga nu Natana mulengania bamubongie mwambo kuba mukota wa baIsraeli, nu idazi monze nu lalukazi bunee: ‘Mukota Solomono alame!’
34.
Là, le prêtre Sadoq et le prophète Natân lui donneront l’onction comme roi d’Israël, vous sonnerez du cor et vous crierez: Vive le roi Salomon!
34.
…
35.
Bakamazi kumbusa kwage nu we avwe kwikala ga kisumbi kyane kya bukota nu angate ku kiziki kyane. Kubuno namusombola buno abe mwangati wa Israeli nu wa Yuda.”
35.
Vous remonterez à sa suite, il entrera s’asseoir sur mon trône et régnera à ma place, car c’est lui que j’ai institué chef sur Israël et sur Juda. »
35.
…
36.
Benaya mwana wa Yehoyada akwide bunee: “Amina. Yehowa, Kalaga wa mukota wane mwangati, atende bubo.
36.
Benayahu fils de Yehoyada répondit au roi: « Amen! Que parle ainsi Yahvé, le Dieu de Monseigneur le roi!
36.
…
37.
Yehowa abe gamozi na Solomono anga bubo bwabezaga gamozi na mukota wane mwangati, nu asakike kisumbi kyage kya bukota kutinga kisumbi kya mukota wane Davidi.”
37.
Comme Yahvé a été avec Monseigneur le roi, qu’il soit avec Salomon et qu’il magnifie son trône encore plus que le trône de Monseigneur le roi David! »
37.
…
38.
Ububo Zadoki sankoga nu Natana mulengania nu Benaya mwana wa Yehoyada nu baKereti nu baPeleti babakamizie Solomono gantata ga nyumbu za mukota Davidi nu bamwekile ku Gihoni.
38.
Le prêtre Sadoq, le prophète Natân, Benayahu fils de Yehoyada, les Kerétiens et les Pelétiens descendirent; ils mirent Salomon sur la mule du roi et ils le menèrent à Gihôn.
38.
…
39.
Nu Zadoki sankoga atolile iyega lya mwambo mu hema nu abongezie Solomono mwambo. Bidile monze nu bantu bansania balalukile bunee: ‘Mukota Solomono alame!’
39.
Le prêtre Sadoq prit dans la Tente la corne d’huile et oignit Salomon, on sonna du cor et tout le peuple cria: « Vive le roi Salomon! »
39.
…
40.
Bantu bansania babakamine kumbusa kwage nu bidile myonze. Babede na mbogimbogi nnene nunse aaba nu nsi zatengiletengile na muzumio wabo.
40.
Puis tout le peuple monta à sa suite, et le peuple jouait de la flûte et manifestait une grande joie, avec des clameurs à fendre la terre.
40.
…
41.
Mu kusililizia kulia, Adonia nu bageni babezaga gamozi nage bongule ku bubo. Nu Yoabu, gongule ku iyuki lya monze, abuzizie bunee: “Kazege kakizi kalubikania mwino?”
41.
Adonias et tous ses convives entendirent le bruit; ils avaient alors fini de manger. Joab aussi entendit le son du cor et demanda: « Pourquoi cette rumeur de la ville en émoi? »
41.
…
42.
Gaabezaga eki atenda, Yonatani mwana wa Abiatari abasile. Nu Adonia amubwide bunee: “Sigelela kuno, kubuno uli ipuka nu wavwa na misagu misoga.”
42.
Comme il parlait encore, voici qu’arriva Yonatân, le fils du prêtre Ebyatar, et Adonias dit: « Viens! car tu es un honnête homme et tu dois apporter une bonne nouvelle. »
42.
…
43.
Nu Yonatani akwide Adonia bunee: “Lebelebe mukota weitu Davidi abika Solomono kuba mukota.
43.
Yonatân répondit: « Ah oui! notre seigneur le roi David a fait roi Salomon!
43.
…
44.
Amusingile na Zadoki sankoga nu Natana mulengania nu Benaya mwana wa Yehoyada nu baKereti nu baPeleti, nu bamubakamizie gantata ga nyumbu za mukota.
44.
Le roi a envoyé avec lui le prêtre Sadoq, le prophète Natân, Benayahu fils de Yehoyada, les Kerétiens et les Pelétiens, ils l’ont mis sur la mule du roi,
44.
…
45.
Nu Zadoki sankoga nu Natana mulengania bamubongezie mwambo kuko ku Gihoni buno abe mukota. Nu bo babakamine gago na mbogimbogi nunse nu mwino walubikenne. U kazege kamungule ko.
45.
le prêtre Sadoq et le prophète Natân l’ont sacré roi à Gihôn, ils sont remontés de là en poussant des cris de joie et la ville est en émoi; voilà le bruit que vous avez entendu.
45.
…
46.
Nu Solomono eikede ga kisumbi kya bukota.
46.
Plus que cela: Salomon s’est assis sur le trône royal,
46.
…
47.
Nu lingo bakiti ba mukota babasile buno basime mukota weitu Davidi. Batendile bunee: ‘Kalaga wobe atanune izina lya Solomono kutinga izina lyobe, nu kusakika kisumbi kyage kya bukota kutinga kyobe.’ Nu mukota akumbaminne gantata ga mugu wage.
47.
et les officiers du roi sont venus féliciter notre seigneur le roi David en disant: Que ton Dieu glorifie le nom de Salomon plus encore que ton nom et qu’il exalte son trône plus que le tien! et le roi s’est prosterné sur son lit,
47.
…
48.
Mukota atendile bunee: ‘Yehowa, Kalaga wa Israeli asimwe, wankasa lelo mwiyani mu kisumbi kyane kya bukota, nu meiso mane mamona kubo.’”
48.
et puis il a parlé ainsi: Béni soit Yahvé, Dieu d’Israël, qui a permis que mes yeux voient aujourd’hui l’un de mes descendants assis sur mon trône. »
48.
…
49.
Bageni bansania ba Adonia bakule boba. Bazanzukile nu babalangenne na we ku nzila zage.
49.
Alors tous les invités d’Adonias furent pris de panique, ils se levèrent et partirent chacun de son côté.
49.
…
50.
Nu Adonia akule boba ku kabamba ka Solomono. Endile nu akatile ku mega ma kasenga ka kayulo.
50.
Pour Adonias, il eut peur de Salomon, il se leva et s’en alla saisir les cornes de l’autel.
50.
…
51.
Solomono asambalidwe bunee: “Adonia akukua mukota Solomono boba, ku bubo akata mega ma kasenga ka kayulo nu akutenda bunee: ‘Mukota Solomono andumbilile lelo buno nteite mukiti wage na mwene.’”
51.
On en informa ainsi Salomon: « Voici qu’Adonias a eu peur du roi Salomon et qu’il a saisi les cornes de l’autel en disant: Que le roi Salomon me jure d’abord qu’il ne fera pas mourir son serviteur par l’épée. »
51.
…
52.
Nu Solomono atendile bunee: “Ndi amoneka buno eli wa bulili, takwakoloke gansi aba luzwili lwage lumozi; tondo ndi bubi bwamoneka mweli, nti akue.”
52.
Salomon dit: « S’il se conduit en honnête homme, pas un de ses cheveux ne tombera à terre, mais si on le trouve en défaut, alors il mourra. »
52.
…
53.
Mukota Solomono asingile bantu nu bamugezizie ku kayulo. Avule nu akumbaminne lwabusio lwa mukota Solomono. Solomono amubwide bunee: “Enda ku numba zobe.”
53.
Et Salomon ordonna qu’on le fit descendre de l’autel; il vint se prosterner devant Salomon qui lui dit: « Va dans ta maison. »
53.
…

