1.
Ku mwaka w’isatu wa bukota bwa Yoyakimu, mukota wa Yuda, Nebukadneza, mukota wa Babeli, avule na mayombo mage ku Yerusalema, nu batimbile mwino na bintu bya bita.
1.
En l’an trois du règne de Joiaqim, roi de Juda, Nabuchodonosor, roi de Babylone, s’en vint à Jérusalem et l’investit.
1.
…
2.
Yehowa akasenne Yoyakimu, mukota wa Yuda, ku maboko mage. Nebukadneza ekile kyindi kya bintu bya numba za Yehowa ku numba za tulaga twage ku kisi kya Sinari; nu abibikile ku isuku lya tulaga twage.
2.
Le Seigneur livra entre ses mains Joiaqim, roi de Juda, ainsi qu’une partie des objets du Temple de Dieu. Il les emmena au pays de Shinéar et déposa les objets dans le trésor de ses dieux.
2.
…
3.
Mukota akakizizie Aspenazi, mwangati wa mintembele buno asombole bamozi ku baIsraeli ba kikanga kya mukota aba kya mitonge,
3.
Le roi dit à Ashpenaz, chef de ses eunuques, de prendre d’entre les gens d’Israël quelques enfants de race royale ou de grande famille:
3.
…
4.
basikila beteli na kabalibango, nu mbangilwa, nu beli na menge nu bumenyinino, banavwama kukitila mukota mu bukota bwage. Nu Aspenazi anabeigisia mutendezi nu kumenya mikanda za baKaldea.
4.
ils devaient être sans tare, de belle apparence, instruits en toute sagesse, savants en science et subtils en savoir, aptes à se tenir à la cour du roi; Ashpenaz leur enseignerait les lettres et la langue des Chaldéens.
4.
…
5.
Mukota alongekile buno bakaswe idia nu maku ma meza mage; batunganenne kwigisibwa myaka isatu nu kumbusa nti balinga kukitila mukota.
5.
Le roi leur assignait une portion journalière des mets du roi et du vin de sa table. Ils seraient éduqués pendant trois ans; après quoi, ils auraient à se tenir devant le roi.
5.
…
6.
Munkatini mwabo mwabezaga Danieli, nu Hanania, nu Misaeli nu Azaria batukile ku kisi kya Yuda.
6.
Parmi eux se trouvaient Daniel, Ananias, Misaël et Azarias, qui étaient des Judéens.
6.
…
7.
Tondo mwangati wa mintembele agalukizye meina mabo: Danieli akasilwe izina lya Beltesaza, Hanania abede Sadiraki, Misaeli abede Mesaki, nu Azaria abede Abedenego.
7.
Le chef des eunuques leur imposa des noms: Daniel s’appellerait Baltassar, Ananias Shadrak, Misaël Méshak, et Azarias Abed- Nego.
7.
…
8.
Danieli akengede mu mutima wage buno nteibigie na kulia idia aba kunua maku ma meza ma mukota; ububo asegile mwangati wa mintembele buno abasigilile ku mulembe wozo buno tabeibigie.
8.
Daniel, ayant à coeur de ne pas se souiller en prenant part aux mets du roi et au vin de sa table, supplia le chef des eunuques de lui épargner cette souillure.
8.
…
9.
Kalaga abikile mu mutima wa mwangati wa mintembele buno akwile Danieli kyombo nu kubakasa mponga ku kitondo kikyo.
9.
Dieu accorda à Daniel de trouver auprès du chef des eunuques grâce et miséricorde.
9.
…
10.
Mwangati wa mintembele akwide Danieli bunee: “Nkukua mukota wane boba, wozo wamukakizizie lukita lwa kulia kweinyu nu kunua kweinyu. Kubuni amone ku bilungi byeinyu tabili bisoga anga bya ba lugi lweinyu? Ndi bubo, nti ananita.”
10.
Mais le chef des eunuques dit à Daniel: « Je redoute Monseigneur le roi; il vous a assigné chère et boisson et, s’il vous voit le visage émacié plus que les enfants de votre âge, c’est moi qui, à cause de vous, serai coupable aux yeux du roi. »
10.
…
11.
Nu Danieli akwide mulangi wabikilwe na mwangati wa mintembele kulanga Danieli nu Hanania nu Misaeli nu Azaria bunee:
11.
Daniel dit alors au garde que le chef des eunuques avait assigné à Daniel, Ananias, Misaël et Azarias:
11.
…
12.
“Twakusega kugeleka na bakiti bobe ku bindi ikumi, batukase tugu biyikanwa bya kulia nu mazi ma kunua,
12.
« Je t’en prie, mets tes serviteurs à l’épreuve pendant dix jours: qu’on nous donne des légumes à manger et de l’eau à boire.
12.
…
13.
nu kumbusa nti walola ku bilungi byeitu nu bya babo bakulia idia lya meza ma mukota nu nti wakitila bakiti bobe anga buwasombola.”
13.
Tu verras notre mine et la mine des enfants qui mangent des mets du roi, et tu feras de tes serviteurs selon ce que tu auras vu. »
13.
…
14.
Ububo abongwilide nu abalindikile bindi ikumi.
14.
Il consentit à ce qu’ils lui demandaient et les mit à l’épreuve pendant dix jours.
14.
…
15.
Kusila kwa bindi ikumi, bilungi byabo byabezaga bisoga kutinga banyabo nu balundile kutinga babo baliaga idia lya mukota.
15.
Au bout de dix jours, ils avaient bonne mine et ils avaient grossi plus que tous les enfants qui mangeaient des mets du roi.
15.
…
16.
Ububo mwangati wa mintembele ntazigaga kubakasa idia isoga lya mukota nu maku mabakasagwa buno banue, nu abakasaga biyikanwa anga idia.
16.
Dès lors, le garde supprima leurs mets et la portion de vin qu’ils avaient à boire et leur donna des légumes.
16.
…
17.
Nu ku babo basikila banazi, Yehowa abakasile menge nu bumenyinino nu mu kyigilo kyabo kinsania nu menge ma mikanda. Danieli abezaga na menge ma kwisula tulolesio tunsania nu ndozi insania.
17.
A ces quatre enfants Dieu donna savoir et instruction en matière de lettres et en sagesse. Daniel, lui, possédait le discernement des visions et des songes.
17.
…
18.
Kumbusa kwa bindi byatendile mukota buno bende kubalolesia kweli, wozo mwangati wa mintembele avule nabo ku Nebukadneza.
18.
Au terme fixé par le roi pour qu’on les lui amenât, le chef des eunuques les conduisit devant Nabuchodonosor.
18.
…
19.
Nu mukota atendenne nabo, nu munkatini mwabo bansania tamwamonekile ungo wigezye na Danieli nu Hanania nu Misaeli nu Azaria. Ububo balingile kukitila mukota.
19.
Le roi s’entretint avec eux, et dans le nombre il ne s’en trouva pas tels que Daniel, Ananias, Misaël et Azarias. Ils se tinrent donc devant le roi
19.
…
20.
Nu ku bitondo binsania bya menge nu bya bumenyinino byababuzagia mukota, amonine buno babezaga batinga bagila nu balaguzi ba bukota bwage bunsania mambizi ikumi.
20.
et, sur quelque point de sagesse ou de prudence qu’il les interrogeât, le roi les trouvait dix fois supérieurs à tous les magiciens et devins de son royaume tout entier.
20.
…
21.
Nu Danieli eizizizie aba nu ku mwaka mutangi wa mukota Kiro.
21.
Daniel demeura là jusqu’en l’an un du roi Cyrus.
21.
…

