1.
Wozo ukusungulwa mambizi mengi nu ntakungwa, nti abeleke kitangalabesi geteli nzila za konibwa.
1.
Celui qui, sous les reproches, raidit la nuque sera brisé soudain et sans remède.
1.
…
2.
Kungwa beisanana bangata nti bantu babogeboge nunse, tondo kungwa muntu mubi angata bantu nti bababalwe.
2.
Quand les justes se multiplient, le peuple est en liesse; quand les méchants dominent, le peuple gémit.
2.
…
3.
Muntu wozo ukulonda menge akubogiabogia isi, tondo wozo uli kilemba kya bakikulu bitazi nti azimizie bikulo byage.
3.
Qui aime la sagesse réjouit son père, qui hante les prostituées dissipe son bien.
3.
…
4.
Ku bwisanana mukota akwimika kisi busoga, tondo wozo ukutunda nkaso za bwengelezi akukibigia.
4.
Par l’équité, un roi fait prospérer le pays, mais l’exacteur le mène à la ruine.
4.
…
5.
Wozo ukwitananizia buliabulia ku munyage, nti akumutegela ikila lya kumukikitania.
5.
L’homme qui flatte son prochain tend un filet sous ses pas.
5.
…
6.
Mu kwaga kwa mwagi muli itega, tondo wisanana akwimba nu nti akubogaboga.
6.
Dans l’offense du méchant il y a un piège, mais le juste exulte et se réjouit.
6.
…
7.
Wisanana eizi bitondo bya bazambi, tondo muntu mubi ntanakengela tanga ku bubo.
7.
Le juste connaît la cause des faibles, le méchant n’a pas l’intelligence de la connaître.
7.
…
8.
Bantu beililiki bakulubikanagia mwino, tondo bantu beiya menge bakubotya bongoa.
8.
Les railleurs mettent la cité en effervescence, mais les sages apaisent la colère.
8.
…
9.
Kungwa muntu wa menge akwakanania na kikongolo, kungwa akongoa aba akuseka, nti takuli bubobelelo.
9.
Un sage est-il en procès avec un sot, qu’il se fâche ou plaisante, il n’aura pas de repos.
9.
…
10.
Bantu bakutunda kubasia mikila bakusombaga beiya bulili, tondo beisanana bakulanga kalamo kabo.
10.
Les hommes sanguinaires haïssent l’homme honnête, mais les hommes droits recherchent sa personne.
10.
…
11.
Kikongolo ntakusigaga kampa mu bongoa, tondo mwiya menge akisungulaga mu bongoa bwage nu kububotya.
11.
Le sot donne libre cours à tous ses emportements, mais le sage, en les réprimant, les calme.
11.
…
12.
Kungwa mukota akungwilila buza, nti bakiti bage bansania babe babi.
12.
Quand un chef accueille des rapports mensongers, tous ses serviteurs sont mauvais.
12.
…
13.
Muzambi nu musungia bakukulumana, Yehowa ukusania kyengi ku meiso mabo bobabili.
13.
Le pauvre et l’oppresseur se rencontrent: tous deux reçoivent de Yahvé la lumière.
13.
…
14.
Mukota wozo ukusungia muzambi na kwisanana, kisumbi kyage kya bukota kikeizizia kankanka.
14.
Le roi qui juge les faibles avec équité voit son trône affermi pour toujours.
14.
…
15.
Kususulwa nu kuzugilwa kukukasana menge, tondo mwana wozo ukusigwa wenyene akwitia nina na nsoni.
15.
Baguette et réprimande procurent la sagesse, le jeune homme laissé à lui-même est la honte de sa mère.
15.
…
16.
Kungwa bagi bangata nti bubi bwitila nunse, tondo beisanana bakamona ku kukoloka kwabo.
16.
Quand se multiplient les méchants, le forfait se multiplie, mais les justes seront témoins de leur chute.
16.
…
17.
Sungia mwana wobe nu we akumuzie, ububo akubogiebogie.
17.
Corrige ton fils, il te laissera en repos et fera les délices de ton âme.
17.
…
18.
Kungwa takuli tulolesio, nti bantu tabakwidanga, tondo wozo ukulanga makakizio nti eli na mbogimbogi.
18.
Faute de vision, le peuple vit sans frein; heureux qui observe la loi.
18.
…
19.
Mukobe ntakusungulagwa na kutenda tugu, aba anamamenyinina tondo ntananza.
19.
On ne corrige pas un esclave avec des mots: même s’il comprend, il n’obéit pas.
19.
…
20.
Ndi wamonine ku muntu wozo ukusasia kutenda? Nti buli busoga kulemanina kikongolo kumutinga.
20.
Tu vois un homme prompt au discours? Il y a plus à espérer d’un sot.
20.
…
21.
Wozo wakuzia mukiti wage na lutundo kutukila bwana bwage, kusila kwage abe anga mwana wage wakubuta.
21.
Si dès l’enfance on gâte son esclave, il deviendra finalement ingrat.
21.
…
22.
Muntu wa bongoa akusakamizagia nsake, nu muntu mukali akwitilaga kwaga.
22.
L’homme coléreux engage la querelle, l’homme emporté multiplie les offenses.
22.
…
23.
Lwikotio lwa muntu lukumusigulizia, tondo muntu wakwibotya anzwe.
23.
L’orgueil de l’homme l’humiliera, qui est humble d’esprit obtiendra de l’honneur.
23.
…
24.
Wozo wagomia na mwibi asomba kalamo kage wenyene, mu nkungu za kulondola ntatende kyampa.
24.
C’est partager avec le voleur et se haïr soi-même, que d’entendre l’adjuration sans dénoncer.
24.
…
25.
Kukua bantu boba kuli itega, tondo wozo ukulemanina Yehowa abe na bubobelelo.
25.
Trembler devant les hommes est un piège, qui se confie en Yahvé est en sûreté.
25.
…
26.
Kuli beingi bakulondaga kukutibwa na mwangati, tondo bwisanana bukutuka ku Yehowa.
26.
Beaucoup recherchent la faveur du chef, mais de Yahvé vient le droit de chacun.
26.
…
27.
Muntu mubi akusombwa na babo beisanana, nu wozo ukukita bwisanana akusombwa na mwiya bwagi.
27.
Abomination pour les justes: l’homme inique; abomination pour le méchant: celui dont la voie est droite.
27.
…

